Meedias levivad videod Vene soomuskolonnide purustamisest Ukrainas. Maanteel liikuvad masinad saavad tabamuse, misjärel meeskonnad tihti jätavad kolonni maha ja lahkuvad. Jääb mulje, et kolonnid on kaitseta ja rünnaku alla jäädes puudub korralik side ja seetõttu ka juhtimine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Bundeswehri soomusvägede kooli lõpetanud reservkapten Erik Reinhold ütleb, et soomusväel peab olema mobiilsus, kaitstus ja tulejõud. Mobiilsusest ja kaitsest jääb Vene soomusväel puudu.

"Ei ole näha, et need meeskonnad oleks väga meisterlikud, kui me näeme neid vangikukkunud õnnetuid poisinolke. Või kui me näeme seda tulemust lahinguväljal, kus ollakse koondunud kolonnides, mitte lahingrivistuses jne. Neid puudujääke on praktiliselt kõikidel juhtimistasanditel näha," rääkis Reinhold.

Ukrainlased kasutavad nüüdisaegseid tankitõrjerelvi, sealhulgas kergejalaväele mõeldud mobiilseid raketiheitjaid, mis on olemas ka Eesti kaitseväel. See pakub võimalust, kuidas Taaveti ja Koljati võitluses Taavet peale võib jääda, ütleb Reinhold.

"Ma olen ka ise näinud meie väljaõppe juures siin Eestis, kuidas asjalik instruktor õpetab kaitseliitlasele kusagil auto rattakoopa all 10 minutiga selgeks," sõnas Reinhold.

Läänemerel on alati võitnud see, kes valitseb merel. Balti riike ja Poolat kaitstes peab seda silmas pidama. Peamiselt pommitab Vene laevastik Ukraina linnu tiibrakettidega kaugelt.

Reservkolonelleitnan Leo Kunnas ütleb, et meresõjal on veel ka majanduslik mõju.

"Merekaubandus on täiesti häiritud. Venemaa ja Ukraina toodavad neljandiku maailma nisust. Kaup ei liigu, laevad saavad kahjustada," ütles Kunnas.

Meie piirkonnas tuleb kohe alguses arvestada ka dessandi tõrjumise vajadusega. Mustal merel on venelased selle etapi juba maha maganud, ütleb Kunnas. Ilm oli merel halb. Ukrainlased jõudsid kaldaid kindlustada, ilmselt on neil alles ka rannakaitse rakette.

"Siin on ikkagi kolm vaala, millele kõik toetub - meremiinid, lähimaa rannakaitse ehk kuni 30 kilomeetrit ja pikamaa laevatõrje kuni 200 kilomeetrit," lausus Kunnas.

Eestis merevägi on harjutanud koostööd Poola laevavastaste süsteemidega. Eesti mereväel on esimesed meremiinid käes, Eesti hangib ka pikamaa laevatõrje. Vahepealne osa on veel puudu, ütleb Kunnas.