Volinik: Ukrainast võib tulla veel miljoneid sõjapõgenikke

Venemaa vallandatud sõja eest Ukrainas on välismaale põgenenud juba 3,3 miljonit inimest ning karta võib veel miljonite lahkumist, ütles esmaspäeval Eestit külastanud Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson. Voliniku sõnul toimub põgenike ümberjagamine Euroopas praegu vabatahtlikkuse alusel ning rõhutas vajadust teha kõik võimalik, et hoida ära sõjapõgenike sattumine inimkaubanduse ohvriks.

Oleme seni näinud, et umbes 3,3 miljonit ukrainlast on sealt lahkunud Euroopa Liidu riikidesse. Lisaks on sama palju inimesi olnud sunnitud Ukrainas sees oma kodud jätma, mis tähendab, et naaberriikidesse jõudvate põgenike arv võib veel miljonite võrra kasvada, ütles Johansson Tallinnas antud pressikonverentsil.

Volinik rõhutas, et 2015-2016. aastate rändekriisi ajal saabus Euroopasse kahe aasta jooksul umbes kaks miljonit inimest, siis nüüd on pisut rohkem kui kolme nädalaga saabunud märksa rohkem.

Suurim arv sõjapõgenikke on Poolas, kuhu on saabunud kaks miljonit ukrainlast, rääkis Johansson. Rumeeniasse on tulnud 600 000, Ungarisse 270 000, Slovakkiasse 220 000, Tšehhisse 250 000, lisas volinik.

On muljetavaldav, kuidas on nende riikide kodanikuühiskond ja erinevad ametiasutused olnud solidaarsed ja aidanud saabunud põgenikke, rõhutas Johansson. Samas on nendel riikidel siiski suur koormus ning arusaadavalt jõuab ühel hetkel kätte nende võimekuse piir põgenikega tegelda, lisas ta. Seepärast tuleb neid riike aidata, ütles Euroopa Komisjoni liige.

Sama teema arutamiseks saabus Johansson ka Eestisse, et kohtumisel peaministri ja siseministriga otsida võimalusi, kuidas Euroopa Komisjon saab Eestit aidata.

Ümberjagamisel toetutakse vabatahtlikule infovahetusele

Johanssoni sõnul toimib EL-i riikide vahel info jagamise platvorm, millel vähemalt paar korda nädalas uuendatakse andmeid riikide võimekuse kohta põgenikke vastu võtta ning ka sellest, mida riigid enim vajavad.

On vajalik, et saaks riikide vahel koormust jagada. Seni on ukrainlaste vastuvõtt olnud muljetavaldavalt solidaarne, aga selge, et vastuvõtu võimekusel on piirid, rääkis ta. Loomulikult vajame täiendavalt raha ja toetusi sellega tegelemiseks, lisas Johansson.

Põgenike liikumise jälgimist ning sellest tulenevalt ka võrdsemat jaotamist riikide vahel takistab aga see, et kuna ukrainlastel on Euroopa Liiduga viisavabadus, ei registreerita neid piiril ühtsesse EL-i süsteemi ning samuti võivad nad EL-i riikides ilma piiranguteta liikuda. Praegu üritab Euroopa Komisjon innustada riike saabujaid täpsemalt registreerima ja seda infot vahetam .  

Samas märkis Johansson ta, et Ukraina põgenikke on lubanud vastu võtta ka Kanada ning sama teemat arutab ta lähipäevil ka USA ja Ühendkuningriigi valitsusega.

Inimkaubandus tuleb ära hoida

Johansson rääkis ka sellest, et kuna valdav enamus saabunutest on naised ja lapsed, viimaseid on põgenikest isegi umbes pooled, siis on oluline tagada, et nad ei satuks inimkaubanduse ohvriteks.

Tema sõnul näitavad põgenikega tegelevate kodanikuühenduste ja ka riiklike struktuuride varasemad kogemused sarnastest põgenikekriisidest, et oht inimkaubanduseks on väga suur.

Oleme küll seni näinud väga vähe saatjateta lapsi ja registreerinud ainult mõned inimkaubanduse juhtumid, aga peame selle suhtes väga tähelepanelikud olema, rõhutas volinik. Olukord, milles sõjapõgenikest ukrainlased on, tekitab suure riski inimkaubanduseks ning jälgitakse olukorda nii Euroopa Liidu kui riikide politseiteenistuste tasemel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: