Tallinna Raekoja platsil asuv kohvik Kehrwieder otsustas otse ukrainlaste poole pöörduda. Tahvlile kirjutatud ingliskeelses teates seisab, et ettekandjatööks piisav keeleoskus on olemas, kui mõistate sedasama teksti.

Tänu tollele üleskutsele töötabki Kehrwiederis juba kolmandat päeva Kiievi lähedalt pärit Liliana, kes kodumaal pidas viimati muusikaõpetaja ametit.

"Mulle meeldib siin, sest inimesed on väga lahked ja aitavad mind kõiges. Ma tulin ainult koos tütrega, pere jäi Ukrainasse," rääkis Liliana.

Liliana ei tea, kui kauaks ta kohvikusse tööle jääb, kuna praegu ei tea keegi Ukraina ega ukrainlaste tulevikku. Töökaaslase Tiina kinnitusel saab Liliana väga hästi hakkama.

"Kui ta ütles mulle, et ta kardab rääkida, ma ütlesin, et ära karda, ei saa midagi sassi minna. Ütle, et sa oled Ukrainast, et sul on esimene tööpäev ja kõik laabub," sõnas Tiina.

Ajakirjanduse ja reklaami kojukandega tegelev Express Post on värvanud kolm Ukraina sõjapõgenikku, kelle tööle asumine seisab paberimajanduse taga. Kahe naise ja ühe mehe väljaõpe käib vene keeles, töö klientidega suhtlemist ei eelda.

"Kaks inimest lähevad lehekandesse ja üks läheb meil sorteerimisse. Me võtame ukrainlasi tööle loomulikult täpselt samadel tingimustel, nagu kõiki teisi Eesti inimesi, me mingit erisust ei tee. Täpselt samad töötasud, samad tingimused, kõik kehtivad neile ka," rääkis Express Posti tegevjuht Katri Laanela.

CV Keskuses on pelgalt poole nädalaga pea kahekordistunud tööpakkumiste arv, mille juures on märge, et oodatakse kandideerima ka ukrainlasi. Tänaseks on seal selliseid kuulutusi umbes 600.

"Tegelikult selliseid tööpakkumisi on praktiliselt kõikides sektorites. On nii toitlustuses, tööstuses, aga ka turundusvaldkonnas ja ka IT tööpakkumisi. Ei saa välja tuua ühte sellist konkreetset," ütles CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Tööandjate initsiatiiv on tervitatav, kuid paraku on ka juhtumeid, kus palk ei ole siinsel tööturul õiglane.

"Neid signaale tuleb erinevatest Eesti paikadest ja erinevatelt elualadelt. Kõige kuulsam on see Confido näide, kus ilmselt ka tööandja on olnud võib-olla hädas mõtestamaks, mida ta täpselt teeb tööõiguse mõttes," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Kui muidu tuleb Ukrainast pärit oskustöölisele maksta vähemalt Eesti keskmist palka, siis sõjapõgenikke võib kohelda sarnaselt Eesti elanikega ning sellist nõuet pole. Petersoni sõnul on ka riigikogus arutatud küsimust, mis saab keskmise palgaga töötavast ukrainlasest, kelle tööluba lõpeb.

"Meie üleskutse on, et ärge tekitage omakorda ehitusobjektidel või kuskil mujal sellist olukorda, et näiteks Vene Föderatsiooni kodanik teenib kõrval 40 protsenti rohkem ja püüdke ka seal jälgida seda, et inimesi ühtemoodi kohtlete," rääkis Peterson.