Värske seireetapi järgi on Covid-positiivsed praegu kümme protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Viirus levib ka vaktsineeritute seas, samuti nakatuvad paljud praeguseks juba teist või isegi kolmandat korda.

"Tõepoolest nii kõrgeid nakatumisi pole varem olnud. Kui näiteks võrrelda eelmise kõrgeima perioodiga, 2021. aasta märtsiga võrreldes on nakatumiste arv 2,5 korda kõrgem, aga me ei saavutanud seda sama hospitaliseerimise taset. See annab lootust, et tuleme toime," ütles seireuuringu juht Ruth Kalda.

Tartu Ülikooli Kliinikumis pole siiski veel Covid-patsientide arv vähenema hakanud ning plaanilist ravi taastada veel ei saa.

"Tavapärasele rütmile siirdumisest asi on veel kaugel. Meil on mitmed osakonnad endiselt veel vähendatud võimsusega tööl, et tagada piisav arv voodikohti ja personali Covid-haigete raviks," ütles TÜ Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

Kotsar loodab, et haigla saab plaanilise ravi osakonnad täie võimsusega taasavada mai alguses. Irja Lutsari sõnul peaksid haiglad juba valmistuma sügiseseks võimalikuks uueks laineks, et siis ei peaks taas plaanilist ravi piirama.

"Haiglates tuleb teha plaanid, et kui on PCR-positiivsed, siis keda me isoleerime. Paljud riigid on eneseisolatsiooni ära kaotanud, LAV kaotas eneseisolatsiooni jõulude ajal ära ja ei ole seda tagasi toonud. Taani enam ei tee, Rootsi enam ei tee," rääkis Lutsar.

Kliinikum veel isolatsiooni-süsteemi muuta ei plaani. Peamine murekoht on endiselt raskelt Covidit põdevad eakad, kes on enamasti vaktsineerimata.

"On väga vähe tõenäoline, et see jääb nüüd viimaseks Covid-laineks, vastupidi. Ilmselt neid lainetusi tuleb veel. Me ei deeskaleeri nakkushaiguste osakonna võimekust tasemele, nagu ta oli enne pandeemia algust," ütles Kotsar.

Seireetapp näitas, et antikehad on olemas ligi 90 protsendil Eesti täiskasvanutest, ent eraldi küsimus on, kui kaua need püsivad. Irja Lutsari sõnul tuleks hakata mõtlema neljandatele vaktsiinidoosidele, mille eakad võiksid kätte saada enne sügist.