Läti politseijuht Armands Ruks rääkis neljapäeval Läti televisioonis, et ehkki 9. mai kogunemisi iseenesest ei saa käsitleda kurjusena, siis inimesed, kes kavatsevad sel aastal sellistele üritustele minna, peavad mõistma, et seda vaadatakse toetusavaldusena Venemaale ja tema agressioonile ning ühiskonna lõhestamisele kaasaaitamisena.

"Igaüks, kes hoolib, peab mõistma, et [9. mai kogunemistele] minnes toetad agressorit, kes jälgib Lätis toimuvat," ütles Ruks. Tema hinnangul ei peaks Läti inimesed ülistama ega toetama Venemaa agressiooni Ukrainas, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.

Ruksi sõnul valmistub Läti politsei olukorra erinevateks arengustsenaariumiteks 9. mail.

Riia linnapea Martinš Stakis on sel nädalal juba öelnud, et on 9. mai massikogunemiste lubamise vastu ning soovib linnavalitsuselt selle keelamist.

Ka Läti president Egils Levits kirjutas teisipäeval Twitteris, et 9. mai kogunemised näitaksid toetust Venemaa agressioonile. "9. mai on agressorriigi Venemaa püha. See ei ole Läti riigi pidupäev. Selle tähistamine tähendaks rahvusvahelist solvangut, mida ei peaks lubama. Läti mälestab Teise maailmasõja ohvreid 8. mail nagu ka mujal Euroopas tehakse," kirjutas president.

Lätis on tavapäraselt üks suurimaid rahvakogunemisi 9. mail Riias asuva nõukogudeaegse võidumonumendi juures, kuhu tulevad peamiselt vene rahvusest Läti elanikud.