Kuigi Venemaa kõrged ametnikud on öelnud, et eesmärk on nüüdsest Ida-Ukraina ning väed viiakse Kiievi alt ära, pole Venemaa loobunud Ukrainas saavutamast oma peamini eesmärke, nentis Vseviov.

"Pigem saab öelda vastupidist. Putini režiimi strateegilised eesmärgid on jäänud muutumatuks. Ukraina visa vastupanu tulemusel pole nende sõjalised eesmärgid realiseerunud. Grupeerutakse ümber ja proovitakse teistmoodi, aga püütakse edasi. Ja eesmärk pole ju ainult Ukraina. Venemaa eesmärgid, mis olid kirjas dokumentides, mis meile möödunud aasta lõpus anti, ütlesid selgelt, et tahetakse muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri aluspõhimõtteid. Kui mitte enam, siis vähemalt seda osa, mis on alates 1997. aastast NATO-ga liitunud ehk Eesti, Baltimaad, Poola, Ida-Euroopa," lausus Vseviov.

Vseviovi hinnangul ei tasu loota, et Vene väed Kiievi nüüd täiesti rahule jätavad, kuigi suur osa maismaavägedest viiakse Ida-Ukrainasse. See kõik on aga osa suuremast eesmärgist, märkis ta.

"Mõneks ajaks Kiievi ümberpiiramise oht kaob, kuid kaugmaalöökidega on võimalik Kiievit tasakaalust väljas hoida edaspidigi ja mitte ainult Kiievit – oleme näinud (rünnakuid) sedavõrd kaugel nagu Lviv. Aga suurem maismaaoperatsioon tõenäoliselt liigub nüüd Lõuna- ja Ida-Ukrainasse. See strateegilist eesmärki tõenäoliselt ei muuda. Eks Venemaa üritab seal saavutada mingit läbimurret, hävitada Ukrainale olulised väegrupeeringud, et siis teeseldud läbirääkimiste kaudu suruda peale uus status quo, uus rahu," rääkis Vseviov.

Vseviovi sõnul ei tasu loota, et Ukrainale nii peale sunnitud rahu kaua püsiks.

"Kui agressor saavutab Ukrainas midagi muud peale üheselt mõõdetava kaotuse, siis see destabiliseerib olukorda laiemalt ja tekitab agressorile isu liikuda edasi. Võib-olla mitte kohe – võib-olla kuue kuu pärast, aasta pärast, võib-olla kohe mitte sõjaliste vahenditega ehk erioperatsioonide mõjutusvahenditega. Seetõttu on Ukrainas toimuv oluline mitte ainult Ukraina ja Putini režiimi jaoks, vaid meie kõigi jaoks – see agressioon peab lõppema seal," lausus Vseviov.

Vseviovi sõnul ei ole talle vastuvõetav see diplomaatia, mida Venemaa rahuläbirääkimistel kasutab. Võtta sõna-sõnalt kõiki sõnumeid, mida mõlemad pooled peale läbirääkimisi on välja öelnud, kindlasti ei tasu, märkis ta.

"Ma ei usu nendesse sõnumitesse enne, kui ma näen reaalset muutust. Needki sõnumid (mida on välja öeldud) on olnud tingimuslikud – juhul kui õnnestub saavutada mingi kokkulepe," lausus ta.

Vseviov on enda sõnul skeptiline, et selline kokkulepe, mis tegelikult Ukraina terviklikkuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagaks, praegustel kõnelustel kättesaadav oleks.

"Ja seda peamiselt seetõttu, et ma ei ole näinud midagi, mis viitaks, et Venemaa oma eesmärkidest loobunud oleks," ütles ta.