Oluline  Venemaa-Ukraina sõjas reedel,  31. juulil kell 13.44:

- Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid;

- Ukraina: Venemaa rünnakute tõttu hukkus üheksa inimest;

- Witkoffi ja Kushneri visiiti Kiievisse oodatakse augustis;

- Carl Bildt: Putini kangekaelsus veab teda Ukrainas halvima suunas.

Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid

Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina ründas ööl vastu reedet Venemaal Volgogradis asuvat Wildberriesi logistikakeskust. Lisaks rünnati Volgogradi naftatehast, tulekahju puhkes veel ka Krasnodari krais asuvas Tuapse rafineerimistehases.

Sotsiaalmeediakanalite teatel sai õhurünnakus tabamuse Volgogradis asuv Wildberriesi 44 000 ruutmeetri suurune logistikakompleks.

Telegrami kanal Astra teatas, et ööl vastu reedet sattus rünnaku alla ka Tatarstanis asuv Wildberriesi hoone, vahendas The Kyiv Independent.  

Sotsiaalmeediakanalid teatasid ka, et tabamuse sai Volgogradis asuv Lukoil-Volgogradneftepererabotka rafineerimistehas. See rajatis on üks Venemaa suurimaid naftarafineerimistehaseid ning toodab bensiini, diislikütust, lennukikütust ja muid naftasaadusi.

Eraldi teatati tulekahjust rafineerimistehases, mis asub Venemaal Krasnodari krais Tuapse linnas. Tulekahju põhjus pole veel täpselt selge. 

Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas hiljem, et andis ööl vastu reedet edukaid lööke veel Venemaa sõjalise taristu pihta.

Ajutiselt okupeeritud Jevpatorias tabati kahte lennutehnika hoidmiseks mõeldud angaari ja Jevpatoria lennukitehase tootmishoonet," teatas SBU.

Samuti tabas rünnak Krasnodari krais Tamani sadama taristut, kus puhkes ulatuslik tulekahju.

Ukraina: Venemaa rünnakute tõttu hukkus üheksa inimest

Ukraina võimud teatasid reedel, et viimase ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakute tõttu üheksa inimest, vigastada sai 48 inimest. 

Samal ajal jätkusid juba teist päeva pääste- ja otsingutööd Lvivi linnas ning Dnipropetrovski oblasti Radušne külas pärast 30. juuli ulatuslikku raketi- ja droonirünnakut. Toona olid rünnaku sihtmärkideks ka Kiievi, Vinnõtsja, Žõtomõri ja Tšerkassõ oblastid. Hukkus vähemalt kaheksa inimest ja üle 50 sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent. 

Witkoffi ja Kushneri visiiti Kiievisse oodatakse augustis

USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner külastavad eeldatavasti Kiievit augusti teises pooles, teatas neljapäeval Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabaduse (RFE/RL) ajakirjanik, kes viitas plaanidega kursis olevatele allikatele.

Washingtoni vanemkorrespondent Alex Raufoglu teatas, et USA presidendi Donald Trumpi erisaadikuid oodatakse Ukraina pealinna, et see langeks kokku Ukraina Nõukogude Liidust iseseisvumise 35. aastapäeva pidustustega.

Ukraina suursaadik Ühendriikides Olha Stefanišõna ütles varem päeval ajakirjanikele, et kuigi erisaadikutel on kavatsus Kiievisse reisida, siis ei ole nende visiidi kuupäeva veel kinnitatud.

Kui see kinnitust leiab, siis oleks see esimene kord, mil kumbki erisaadik Ukrainasse reisib. Plaanitud visiit lepiti väidetavalt kokku president Volodõmõr Zelenski kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga Valges Majas 28. juulil.

Carl Bildt: Putini kangekaelsus veab teda Ukrainas halvima suunas

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin peaks nõustuma relvarahuga Ukrainas praegusel kontaktjoonel, sest see on talle praeguses olukorras parim valik, kirjutas neljapäeval Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt.

"Kui Venemaa president Vladimir Putin peaks kainelt hindama oma sõja käiku Ukrainaga, siis otsiks ta relvarahu. Kuid ilmselt on tema mõistus hägustunud, sest kõik märgid viitavad sellele, et ta suundub mingisuguse eskalatsiooni poole. Kui Putin seda teed tõesti järgib, siis muudab ta olukorra kõigi, kuid eelkõige iseenda jaoks hullemaks," sõnas ekspeaminister.

Bildt märkis, et 2025. aasta augustis Anchorage'is toimunud kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga püüdis Putin veenda Washingtoni avaldama survet Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile ja sundima teda mitte ainult nõustuma juba Venemaa poolt okupeeritud territooriumide tunnustamisega, vaid ka üle andma Ukraina relvajõudude kontrolli all oleva Donbassi osa.

"Kuna Ukrainat polnud võimalik neid järeleandmisi tegema sundida, siis on läbirääkimised jõudnud ummikseisu ning nüüd loodab Kreml oma eesmärgid saavutada sõjalisel teel," kirjutas Rootsi endine peaminister.

"Putin usub, et rünnakud tsiviilisikutele ja kriitilisele infrastruktuurile võivad sundida Ukrainat alistuma. Kuid kuigi see põhjustab kahtlemata palju valu, siis pole ainuüksi õhupommitamised kunagi ühtegi sõda võitnud ja see ei muutu ka Ukrainas," jätkas Bildt.

Ekspeaminister tõi välja, et Vene armee on rindel toppama jäänud ja edeneb äärmiselt aeglaselt. Samal ajal suurendab Ukraina rünnakuid sügavale Venemaa territooriumile ja tekitab agressorile endale käegakatsutavat kahju.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 446 150 (+1340);

- tankid 12 231 (+1);

- jalaväe lahingumasinad  25 056 (+7);

- suurtükisüsteemid 47 045 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1976 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1525 (+3);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2081 (+10);

- operatiivtaktikalised droonid 435 665 (+1525);

- tiibraketid 5005 (+55);

- laevad/kaatrid 34 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 128 034 (+413);

- eritehnika 4483 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.