Ligikaudu 37 000 elanikuga Butša jäi Vene vägede rünnaku alla mõned päevad peale sõja algust veebruaris. Ukraina väed hävitasid läbi linna liikunud Vene tankid ja soomukid, mis peatas Vene vägede edasi liikumise.

Linna tänavatel on ka kolonn põlenud ja hävitatud Vene tehnikast.

Linna sisenenud Ukraina sõduritele avanes vaatepilt tänavast, kus Vene väed olid enne linnast lahkumist tapnud vähemalt 20 meest, tsiviilisikut, kellest mõnel olid käed selja taha kinni seotud.

Butša linnapea Anatoli Fedoruki sõnul maeti 280 inimest massihauda, surnuid on ilmselt aga üle 300.

Tänaval tapetud inimesed ei olnud sõjategevusega seotud, mõned neist olid kohalikud elanikud, kel jalgratas käekõrval, teistel käes kotid sisseostudega. Mõned neist olid Ukraina vägede saabumise ajaks surnud mitmeid päevi, kui mitte nädalaid.

Territoriaalkaitse üksused leidsid linnast ka keldri 18 surnukehaga, kelle seas olid mehed, naised ja lapsed.

Majad on Butšas põlenud, alles valminud suvilate seinu katavad kuuliaugud tulevahetusest Vene ja Ukraina vägede vahel.

Teed linnas on mineeritud, elumajade aknad on katki ja kodud hävinud. Linnast põgenenud inimestele anti teada, et esialgu pole mõtet sinna tagasi minna.

"Meil pole millegi üle rõõmustada. Ainult kurbus inimeste pärast, kes tapeti," ütles piirkonnas elav Sergei The Sunday Timesile. "Vene sõdurid on madalamad kui loomad. Loomad ei tea, mida nad tegid. Me ei peaks neid vangi võtma. Nad peavad surema," ütles ta.

Mahajäetud Vene sõidukid on täis riideid, mänguasju ja külmkappe, mis on rüüstamise käigus võetud Ukraina majadest.

Kohaliku demineerija Denisi sõnul on miinid nii teedel, majades, parkides, kui teed katvatel surnukehadel. Miinidest vabanemine võib võtta kuid või aastaid.

Human Rights Watchi teatel kogusid Vene väed 4. märtsil kokku viis meest , sundisid neid teele põlvili, tõmbasid t-särgid üle pea ja tulistasid neist üht kuklasse.

Seda pealt näinud õpetajana töötava naise sõnul sõitsid hommikul kella seitsme ajal kolm soomusautot ja neli veokit tänavale, kus ta elab. Naine peitis end koertega keldris, kui Vene sõdurid sundisid teda välja tulema, ähvardades granaadi keldrisse viskamisega.

"Väljas oli kolm meest, kaks vene sõdurit ja nende juht," kirjeldas ta Human Rights Watchile. "Nad võtsid mu telefoni, kontrollisid seda ja ütlesid, et ma võtaksin oma dokumendid ja läheksin nendega kaasa."

Sõdurid tegid sama ka tema naabritega, viies nad endise rendifirma kontori juurde. "Maja kõrval on parkla ja väike väljak. Nad kogusid inimesed sinna, enamasti naised, aga ka mõned mehed, üle 50 aasta vanad. Seal oli ligikaudu 30 sõjaväelast ja nende juht, kelle riietel oli õhudessantväe sümboolika. Ta rääkis Lääne- või Kesk-Venemaa aktsendiga. Ma ise olen Venemaal sündinud, nii et märkan selliseid asju. Sõdurid olid kõik kõhnad ja nägid kehvad välja," kirjeldas naine.

Tunnistaja sõnul viisid sõdurid ligikaudu 40 inimest väljakule, võtsid nende telefonid, kontrollisid dokumente ja uurisid, kes on territoriaalkaitses või kohalikes kaitseüksustes. Inimesed seisid väljakul tunde.

"Ühel hetkel nad tõid ühe noore mehe, siis veel neli. Sõdurid käskisid neil saapad ja joped ära võtta. Siis nad sundisid neid teele põlvili. Vene sõdurid tõmbasid nende t-särgid seljatagant üle peade. Nad tulistasid ühte neist kuklasse. Ta langes. Naised karjusid. Teised neli meest lihtsalt põlvitasid seal," kirjeldas naine.

Mitu tundi hiljem viidi väljakul seisnud inimesed kodudesse tagasi, neli ülejäänud meest jäid väljakule põlvitama.

Hukkamist tunnistanud naine pääses linnast põgenema 9. märtsil ning noore mehe surnukeha oli tema sõnul toona veel samas kohas, kus ta maha lasti.