Riisalo: Eestisse saabuvate sõjapõgenike arv on stabiliseerunud

Foto: ERR

Seni on Eestisse saabunud 27 000 Ukraina sõjapõgenikku ning neile, kel seda vaja, püüab riik leida kuu ajaga pikaajalise majutuse. Ka sel nädalal Tallinkilt renditud laev Isabelle on ajutine majutuskoht, ütles "Esimeses stuudios" sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riisalo sõnul on Eestisse jõudvate sõjapõgenike arv viimastel päevadel stabiliseerunud ja jääb nüüd 500 inimese juurde päevas. Kas ja kui palju saabub edaspidi sõjapõgenikke, on keeruline ennustada, lausus ta.

Riisalo ütles, et paljud sõjapõgenikud ei tea ka ise, kui kauaks nad kavatsevad Eestisse jääda. Paljudel on suur soov Ukrainasse esimesel võimalusel tagasi pöörduda, nii on teinud juba üksikud lastega pered, kuid olukord Ukrainas on endiselt keeruline.

Riisalo sõnul oli enne sõja algust Eestil kriisiplaan 10 000 sõjapõgeniku vastuvõtmiseks, kuid keegi ei oodanud, et sõjapõgenikke tuleb palju rohkem ja nii kiiresti.

"Aga ükski sõjapõgenik ei ole jäänud peavarjuta. 7000 sõjapõgenikku on leidnud riigi abil peavarju hotellides, majutuskohtades, kohalike omavalitsuste loodud kohtades," lausus ta.

Riisalo möönis, et kuigi ollakse hästi hakkama saanud, on mõned pudelikaelad olnud. Esiteks oli vaja kiiresti hakata põgenikele varjupaika pakkuma kaks nädalat peale sõja algust vastu võetud Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivi järgi.

"See sai lahendatud, aga üks pudelikael on veel ees, sest sotsiaalkaitseametil tuleb kõikide nende inimeste osas menetleda lastetoetused, vanemahüvitised, pensionid ja ka puuetega inimestega abi ja toetus," nentis ta.

Esmaspäeval sõlmis riik lepingu Tallinkiga laevale Isabelle sõjapõgenike majutamiseks. Esialgu tehti leping nelja kuu peale. Riisalo sõnul ei tähenda see, et kõik Eesti hotellid oleks juba põgenikke täis, vaid et riigil oli vaja leida taskukohasem võimalus nende majutamiseks.

"Saime hinnas kokkuleppele, mis on jõukohane meie ühiskonnale, teisalt ka mugav ja mõistlik lahendus sõjapõgenikele," ütles ta.

Riisalo lisas, et ka laev pole lastega perede jaoks jätkusuutlik lahendus ning kuu jooksul püütakse kõigile põgenikele leida pikaajaline majutus.

"Kui riik tagab majutuse oma raha eest, siis me jätame endale vabaduse, et me liigutame inimesed vajadusel ühest majutuskohast teise. See kõik on pööraselt keeruline. Eelkõige seetõttu, et pikaajalise majutuse võimalused on ahtakesed," märkis ta.

Riisalo sõnul on Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest umbes 6000 sellised, kes pole märku andnud, et nad vajaksid ajutist kaitset. Töötukassasse on seni pöördunud ligikaudu 1200 põgenikku. 

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: