"Esimene stuudio": Pevkur ja Reinsalu vaidlesid vaenusümboolika eelnõu üle

Foto: ERR

Isamaa liige Urmas Reinsalu ja Reformierakonna liige Hanno Pevkur vaidlesid kolmapäeval "Esimeses stuudios" vaenuliku sümboolika eelnõu üle. Reinsalu sõnul on valitsuse esitatud eelnõu liialt üldsõnaline.

Riigikogu võttis menetlusse valitsuse algatatud eelnõu karistusseadustiku muutmiseks. Eelnõuga tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on ajendatud Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.

"Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümboli avaliku eksponeerimise eest, eesmärgiga neid tegusid toetada või õigustada või teist isikut hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida, karistatakse rahatrahvi või arestiga," ütleb eelnõu.

Pevkur selgitas saates, et see sõnastus jätab politseile kaalutlusõiguse ning igale olukorrale on võimalik läheneda juhtumipõhiselt.

"Sellepärast polegi eelnõus ei Z-tähte ega Georgi linti, vaid me peame andma politseile kaalutlusõiguse. Ja kõik, kes ütlevad, et peab täpselt kirja panema Z-tähe või Georgi lindi, tahavad muuta Eesti politsei liikluskaamera moodi käituvaks robotiks. See pole eesmärk," ütles ta.

Isamaa pooldab konkreetsust ja Reinsalu sõnul tuleks öelda, et avalikkuses Georgi lintide eksponeerimist näha ei soovita.

"Reaalsus on see, et väga pingestunud olukorras ja kahtlemata kogu maailmas, praegu sisejulgeoleku huvides, aga ka moraalses perspektiivis me neid sümboleid ei saa avalikkuses tolereerida," ütles ta ja viitas, et ka Ukraina on kutsunud riike üles kõnealuseid sümboleid keelustama.

Pevkur ütles, et kui seadusesse panna kirja "Georgi lint" või "Z-täht", siis hakkavad inimesed kasutama neid sümboleid teistsugusel viisil.

"Siis tulevad need vahepealsed juhtumid, kus keegi värvib auto endal oranži-mustatriibuliseks ja siis hakkame vaidlema, kas see on või ei ole. Mina julgen väita, et Eesti politsei on piisavalt pädev hindama iga üksikut olukorda eraldi. Kui on tegemist provokatsiooniga, teadlikult sellega, et õigustatakse agressiooni või kuritegu, siis on võimalik politseil sekkuda, vajadusel karistada. Jutt sellest, et hakata masinlikku robotivärki tegema, see pole see, mida Eesti õigusruum vajab," rääkis Pevkur.

Reinsalu sõnas, et õigusriigis seadusandja just peab määrama, mis on lubatud ja mis pole.

"Justnimelt õigusriigis lubatud ja lubamatu tegevus peab olema selgelt seadusandja poolt määratud, mitte ta ei tohi muutuda venivaks nagu närimiskumm," rääkis ta.

Reinsalu lisas, et valitsuse esitatud eelnõu nõrkus on abstraktsus.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: