"Lisaeelarve suurus saab olema suurusjärguna 600-800 miljonit eurot ja suunatud erakorralistele vajadustele, mille katmisest Putini alustatud sõja mõjude tõttu pole võimalik hoiduda," teatas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Suures plaanis jaguneb lisaeelarve rahandusministri sõnul kolmeks.

Esiteks, turvalisuse tõstmine ja sõjaline kaitse, milleks kulub 200-250 miljonit eurot.

Teiseks, sõja vahetute mõjude katmine - Eesti haridussüsteemi tugevdamine, põgenikele ajutise turvapaiga andmine, toidujulgeolek. Selle kulu on suurusjärgus 200-250 miljonit eurot.

Kolmandaks, energiajulgeolek. LNG võimekuse loomine, kiired taastuvenergia väikelahendused, kütusevarude varumine. Selle arvatav kulu on 170-230 miljonit eurot.