200 miljoni euro eest hankis Eesti paari aasta eest 230 soomukit Türgi ettevõtetelt Otokar ja Nurol Makina, kogu tellimus on tänaseks kohal. Riigikogu riigikaitsekomisjoni raportis ütlevad eksperdid, et türklastega tehingut tehes loobusime strateegilisest koostööst naabritega ja sõja ajal meie relvastus nendega ei ühildu. Nüüd ootab ka korruptsioonivastane erikomisjon vastuseid kaitseministeeriumilt ja riigi kaitseinvesteeringute keskuselt (RKIK).

"Miks me tulime ära ühest väga jõulisest, tehnoloogiliselt arenenud, meile geograafiliselt lähedasest ja meie strateegiliste partnerite ökosüsteemist ning läksime sinna ökosüsteemi, mis on meile geograafiliselt kauge ja ei anna neidsamu võimalusi," küsis kindralmajor reservis ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili.

Soomukite hanke eest vastutas RKIK, kes täna teemat kommenteerida ei soovinud, viidates, et hankeotsuseid ja nendega seotud asjaolusid selgitab kaitseminister.

"Kui me oleksime soovinud saada samu soomukeid, mis on 1. brigaadis, siis me oleksime esiteks maksnud rohkem ja teiseks ei oleks tänaseks 2. brigaadi pataljonid soomukitega varustatud. Türgi soomukite hankes oli kaks väga olulist asjaolu: esiteks hind ja teiseks tarnekiirus. Ja tarnekiiruses olid nad kõige kiiremad. Tehnika kvaliteedi osas ei ole tegelikult neile mitte midagi enamat ette heita kui ükskõik millisele tehnikale," selgitas kaitseminister Martin Herem.

Kaitseministeeriumi endise kantsleri Kaimo Kuuse sõnul pidanuks tarnekiiruse ja hinna kriteeriumide kõrval oluline olema ka hooldusvõimekus.

"Ka siin vaatame, kuidas tarneahelad katkevad, kui Hormuzi väin läheb näiteks kinni, aga sõja ajal, kuulge, see ei toimi üldse. Nii et need kriteeriumid tollal ei olnud üldse otsuste tegemise juures olulisedki. Nüüd on teised kriteeriumid. Kas nad oleksid pidanud olema tollal? Absoluutselt," rääkis Kuusk.

"Sellepärast võib suur osa majanduslikust kasust minna Eestist väljapoole ning meie kaitsetööstuse võimalused jäävad kasutamata," ütles Kiili.

"See eeldab seda, et me peaksime siia tegema ka mingisuguse vahelao ja tootmisbaasid. Lahingteeninduse toetus ja selle pikaajaline jätkusuutlikkus – see on see probleem," lisas Kiili.

Heremi sõnul ei ole varuosade tarnes senini probleeme olnud, lisaks otsitakse hanke kaudu hooldajat Eestisse.

"Me võime siin kümne aasta pärast öelda, et kõik oli väga rumal, sõda ei alanud ja miks me üldse sinna raha raiskasime. Täna me peame siiski oma sõjaaja üksusi valmistama ette võimalikuks konfliktiks ja tegema seda võimalikult kiiresti. Igasugune jutt, et ootame natukese, arendame veel midagi ja saame isegi majandusliku kasumiga oma riigis kolme või nelja aasta pärast tänasest midagi kätte, ei ole päris vastutustundlik," nentis Herem.