Roose sõnul on kerkinud energiahinnad toonud ERR-i eelarvele täiendava kulu üle miljoni euro, millele praegu eelarves kate puudub. Lisaks on Ukraina sõjast tingitud lisasaated, välislähetused, ületunnid jms toonud kaasa eestikeelsele programmile teles, raadios ja veebis juba praeguseks lisakulu suurusjärgus kuni 300 000 eurot, mis iga päevaga aina kasvab. Nende ootamatute kulude katteks ERR valitsuse kavandatavast lisaeelarvest raha soovis. Võrdluseks, venekeelsete saadete tegemiseks ja programmide tugevdamiseks otsustas valitsus eraldada ligi 1,4 miljonit eurot.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles neljapäeval, et ERR on küll teinud väga olulist ja tubli tööd, kuid Ukraina sõjast tulenevate täiendavate kulude ja energiahindadest tõusu katteks lisaeelarvest raha ei saa.

"ERR on teinud väga olulist ja tublit tööd selles kriisis ja ma arvan, et see allikas, mida inimesed usaldavad, on justnimelt rahvusringhääling. Eestis üldse on usaldus meedia vastu väga kõrge, mis antud olukorras on väga oluline. ERR-ile on üsna hiljuti ka täiendavate julgeolekuga seotud vajaduste katteks valitsuse reservfondist raha eraldatud. Nii et ma olen kindel, et see on leidnud igati sihtotstarbelist ja vajalikku kasutust. Lisaeelarvega sellele lisaks, mis on juba eraldatud, praegu ei ole täiendavalt raha plaanitud," ütles rahandusminister neljapäeval.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et tõepoolest on ERR-ile eraldatud lisavahendeid teleprogrammide SD-paralleeledastuseks ning raadioprogrammide edastuse tagamiseks puhuks, kui programmide edastus saatjatesse tavakanalite kaudu peaks olema häiritud.

"Need summad maksab ERR sendi pealt vastavaid teenuseid osutavale partnerettevõttele Levira, mille enamusosalus kuulub Eesti riigile. Ehk sisuliselt annab valitsus raha iseendale. Ühtegi lisasaadet selle raha eest teha ei saa."

Roose sõnul on lisaks otsustatud eraldada ERR-ile vahendeid vene- ja ingliskeelsete väljundite (ETV+, R4, rus.err.ee ja news.err.ee) tugevdamiseks.

"Eestikeelseteks lisategevusteks seoses Ukraina sõjaga pole eraldatud sentigi täiendavaid vahendeid. Samuti on nagu kurtidele kõrvadele kõlanud ERR-i mure seoses juba eelmise aasta teisest poolest järsult kallinenud energiahindadega," sõnas Roose.

Ta küsis, kas rahandusministri seisukohta tuleks tõlgendada valitsuse soovitusena piirduda erisaadete tegemisega ainult venekeelse auditooriumile. Või tuleks ministri sõnavõttu tõlgendada nii, et eraldasime küll venekeelsetele programmidele, aga võite neid vahendeid vajadusel kasutada ka eestikeelsete programmide lisavajaduste katteks? 

"Antud hetkel tooksin võrdluseks olukorra, kus haridusministrile antakse raha venekeelse kooli tarbeks ja siis eestikeelse kooli lisaraha vajaduse puhul öeldakse, et te ju saite juba midagi… Just täpselt selline olukord on hetkel rahvusringhäälingus tekitatud.  Sõnaga - hetkeolukord on väga tõsine ja ma tõesti loodan meie kõigi huvides, et kultuuri- ja rahandusminister suudavad leida meie murele adekvaatse lahenduse," ütles Roose.