"Rahvusringhäälingu töö Ukraina sõja sündmuste kajastamisel, toimuva konteksti avamisel on olnud kõrgetasemeline. Olen kultuuriministrina teadlik ringhäälingu eelarvevajadusest olukorras, kus Ukraina sõja puhkemise järgselt on oluliselt suurendatud päevakajaliste saadete mahtu," teatas Terik vastuseks rahandusministri seisukohale, et ERR lisaeelarvest Ukraina sõjast tekkinud täiendavate kulude katteks lisaraha ei saa.

"Riigieelarvest on seni eraldatud täiendavat raha rahvusringhäälingu venekeelse ja inglisekeelse toimetuse kulude katteks, kuid kate on tarvis leida ka sellele kulule, mis on tekkinud eestikeelse lisaprogrammi loomisel. Samal ajal on kasvanud energiakulu," selgitas Terik.

Ta lisas, et on nendel teemadel kohtunud ja kõnelenud nii rahvusringhäälingu juhi Erik Roose kui ka nõukogu esimehe Rein Veidemanniga.

"Olen eelarvevajadused esitanud rahandusministrile ning esialgu pole lisaeelarve läbirääkimistel vajalikku katet leitud. Tahan praegu toonitada, et lisaeelarves ei ole veel kokku lepitud ja kõnelused jätkuvad."

Terik tunnistas, et mis puudutab laiemalt ministeeriumi haldusala asutuste probleeme seoses kerkinud energiahindadega, siis aastate jooksul ei ole baaseelarved hindade kallinemise tempos suutnud püsida.

"Selle teema juurde on plaanis naasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus eeloleval sügisel," teatas kultuuriminister Tiit Terik.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles neljapäeval, et ERR on küll teinud väga olulist ja tubli tööd, kuid Ukraina sõjast tulenevate täiendavate kulude ja energiahindadest tõusu katteks lisaeelarvest raha ei saa.

"ERR on teinud väga olulist ja tublit tööd selles kriisis ja ma arvan, et see allikas, mida inimesed usaldavad, on justnimelt rahvusringhääling. Eestis üldse on usaldus meedia vastu väga kõrge, mis antud olukorras on väga oluline. ERR-ile on üsna hiljuti ka täiendavate julgeolekuga seotud vajaduste katteks valitsuse reservfondist raha eraldatud. Nii et ma olen kindel, et see on leidnud igati sihtotstarbelist ja vajalikku kasutust. Lisaeelarvega sellele lisaks, mis on juba eraldatud, praegu ei ole täiendavalt raha plaanitud," ütles rahandusminister neljapäeval.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose vastas, et kerkinud energiahinnad on toonud ERR-i eelarvele täiendava kulu üle miljoni euro, millele praegu eelarves kate puudub. Lisaks on Ukraina sõjast tingitud lisasaated, välislähetused, ületunnid jms toonud kaasa eestikeelsele programmile teles, raadios ja veebis juba praeguseks lisakulu suurusjärgus kuni 300 000 eurot, mis iga päevaga aina kasvab. Nende ootamatute kulude katteks ERR valitsuse kavandatavast lisaeelarvest raha soovis. Võrdluseks, venekeelsete saadete tegemiseks ja programmide tugevdamiseks otsustas valitsus eraldada ligi 1,4 miljonit eurot.

"Antud hetkel tooksin võrdluseks olukorra, kus haridusministrile antakse raha venekeelse kooli tarbeks ja siis eestikeelse kooli lisaraha vajaduse puhul öeldakse, et te ju saite juba midagi… Just täpselt selline olukord on hetkel rahvusringhäälingus tekitatud.  Sõnaga - hetkeolukord on väga tõsine ja ma tõesti loodan meie kõigi huvides, et kultuuri- ja rahandusminister suudavad leida meie murele adekvaatse lahenduse," ütles Roose.