Brüsseli üheks sümboliks saanud Manneken Pisi riietamise traditsioon sai alguse juba 1698. aastal ja tänaseks on tal pea 1000 eri komplekti. Eestlastel õnnestus oma rahvariided kujule selga saada juba 1990ndate aastate alguses.  

"See oli selline huvitav lugu, et Tõnu Karu ja Jaan Manitski sattusid Brüsselis nägema pissivat poissi, kellel olid seljas mingisuguse riigi rõivad ja nad lihtsalt otsustasid, et nüüd on vaja teha nii, et ka eesti rõivad oleksid Brüsselis olemas," rääkis rahvakunsti ja käsitöö liidu juht Liina Veskimäe-Illiste.

Hakkajad mehed võtsid ühendust Silvi Allimanniga ja tellisid talt Manneken Pisile Urvaste rahvariideid. Hiljuti aga tuli Brüsselist palve saata poisile uued rõivad.

Palve jõudis Eesti käsitöö liidule, kes otsustas korraldada konkursi ja seekord olid nõudmised hoopis teised. "Tegelikult on eesti rahvarõivad palju detailirohkemad ja põnevamad kui valge mantel ja kaabu," põhjendas Veskimäe-Illiste üsna keerulisi nõudeid. Kuna üle Eesti toimub palju rahvarõiva koolitusi, siis oli sooviks ka seal osalejatele pakkuda uusi väljakutseid.

"Et Brüsselisse minevad rõivad oleksid ühe paiga nägu ja võimalikult õiged," sõnas korraldaja.

Laekunud töödest valiti välja Jämaja, Tori ja Tarvastu kihelkonna rõivad, mis pandi rahvahääletusele. Hääletus kujunes erakordselt pinevaks, aga üsna viimasel hetkel õnnestus saarlastel mulke võita. 

"Saarlased kasutasid sama nippi, mis mulgidki. Ka meil oli väga suur sotsiaalmeedia kampaania. Ma istusin terve päeva arvutis ja jagasin kõikidele gruppidele ja tuttavatele seda linki, kus hääletada saab, ja lõpuks Saarte Hääl, kes nägi, et võit on käest libisemas, tegi oma üleskutse ja see aitas meid lõpuks võiduni," lausus rahvarõivameister Mareli Rannap.

Eestis peetakse rahvariietest 18. ja 19. sajandil kantud pidulikke riideid, aga Rannapi sõnul on eesti mehed olnud edevamad kui naised ja seetõttu on 19. sajandist säilinud väga vähe meeste riideid. Nii oligi tal Saaremaal võimalik valida vaid Pöide, Jämaja ja Mustjala riiete vahel.

"Kuna Brüsseli poiss on tumedast materjalist, ta seisab tumehallil taustal, temale väga lähedale ei saa, tal on aed ees, siis ma mõtlesin, et kuna Jämaja rahvariided on sellisest helehallist materjalist ja mehel on hästi uhke punase-valge ruuduline vest seljas, siis see sobiks hästi just antud kohta Eestit esindama," ütles Rannap.

Mõõduvõtmiseks saadetakse Saaremaale pissiva poisi 3D väljaprinditud kuju. President Kersti Kaljulaidile rahvarõivad valmistanud meister tunnistab, et poolemeetrisele kujule riiete tegemine on märksa keerulisem väljakutse, sellegipoolest teeb ta need detailirohked. Plaanis on kududa õige mustriga villased sukad ja kindad, värvikirev tubakakott, just selline nagu Jämaja kandist on muuseumi jõudnud. Rannap ei pelga, et belgased lähevad poissi riietades kergema vastupanu teed ja mõne asja jätavad selga panemata.

"Sellised asjad nagu tubakakott ja kindad saab riiete külge kinni õmmeldud, neid ei pea eraldi kinnitama, nii et pole variantigi, et nad mõnda eset sinna ei pane. Me õmbleme kõik kinni ja neil ei jää muud ülegi kui kõik selga panna," ütles Rannap.

Manneken Pis saab uue kuue selga tuleva aasta 24. veebruaril. Tema noorem õde Janneken aga näeb jätkuvalt välja selline, nagu ta 1985. aastal loodi. Ta asub küll oma kuulsast vennast vaid paarsada meetrit eemal, kuid turistid pole teda veel leidnud