Ei ole just palju kohti maailmas, kus eestlased marsiksid vabariigi aastapäeval rongkäigus ühe pissiva poisi ette laulma ning turistid sellest õhinal pilti teeks. Ent Brüsselis märkis see päeva, mil linna tuntuim skulptuur sai endale Eesti rahvarõivad.

"See põhimõtteliselt ei olnud väga keeruline, sest me saime Brüsselist lõiked. Ja lõigete peal oli täpselt näidatud, kust midagi kinni käib, kuhu tuleb trukid või nööbid või midagi panna. Nii et põhimõtteliselt see ei olnud väga keeruline," rääkis rahvariidemeister Mareli Rannap.

Uusi rõivaid palus pissiva poisi muuseum ning need valmistas Eesti Rahvakultuurikeskus koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning MTÜ-ga Rahvarõivas. Uue komplekti valimisel korraldati ideekonkruss, mille lõppvooru said kolme piirkonna rahvarõivad.

"Jämaja kihelkonna rahvarõivad, Mulgi rahvarõivad ja Tori rahvarõivad. Aga lasime ka Eesti rahval hääletada Facebooki, sotsiaalmeedia kaudu ja see oli väga põnev. Väga väikese vahega võitsid Jämaja kihelkonna rahvarõivad," ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister.