Seadus loob kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustab Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.

"Selle eelnõuga antakse nendele ukrainlastele, kes töötasid siin lühiajalise töötamise alusel maksimaalselt üks aasta võimalus pikendada seda kolme aasta peale. Ma arvan see on väga oluline ja põhimõtteline muudatus. Tänu sellele need ukrainlased, kes siin olid ja ei saa ka minna tagasi, ei muutu ülalpeetavaks Eesti maksumaksja raha eest, vaid nad saavad jätkata töötamist," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (RE).

Eelnõu seletuskirjas märgiti, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Valitsus algatas eelnõu 2020. aasta septembris, novembris selle menetlemine seiskus. Enne teiste lugemist tänavu märtsis aga kohandati eelnõu selliselt, et see arvestaks ka Ukraina sõjapõgenike tööle võtmisel tekkivate takistustega.

Lõpphääletus pidi algselt toimuma juba möödunud nädalal, kuid põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati see edasi.

Eelnõu poolt hääletas 61 riigikogu liiget ja vastu oli 30 saadikut. Kolm riigikogu liiget jättis hääletamata. Lisaks EKRE ja Isamaa liikmetele hääletas seadusemuudatuse vastu ka Keskerakonna saadik Oudekki Loone.

EKRE esimees Martin Helme sõnul on tagajärjeks Eesti majanduse stagneerumine, maksutulu vähenemine ja Eesti üleujutamine odavtööjõuga.

"Ehk meil ei ole enam innovatiivset majandust, meil ei ole enam kõrgete palkadega majandust, meil ei ole enam kõrge konkurentsivõimega majandust. See kõik teeb meid vaesemaks. Teeb ettevõtlust mahajäänumaks, halvendab konkurentsitaset muu maailmaga. Kindlasti ei hakka sellest maksud paremini laekuma, vaid halvemini laekuma," ütles Helme "Aktuaalsele kaamerale".

Kivimäe sõnul ei ole hirm sisserändajate kasvu ees põhjendatud. "Siin need kartused sellest, et kolmandatest riikidest kuidagi läbi selle eelnõu tuleb oluliselt rohkem inimesi, see ei vasta tõele. Ukraina jah, on siin erand, aga kolmandate riikide kohta kehtivad jätkuvalt kvoodid. Ega neid kvoote ei ole mitte keegi muutnud. See on puhas pahatahtlik laim selle kohta, et see nüüd avab uksed kõigile. Ei," ütles Kivimägi.

Helme palus president Alar Karisel aga seadust mitte välja kuulutada.

"Lisaks katastroofilisele sisule suruti eelnõu läbi seadust rikkudes, muutes seaduse sõnastust veel pärast seda, kui muudatuste tegemise võimalus ehk teine lugemine oli lõppenud. See on seaduses selgelt keelatud," kirjutas Helme hiljem sotsiaalmeedias.

Eelnõu poolt hääletanud sotsiaaldemokraatide liikme Eduard Odinetsa sõnul hääletas erakond muudatuse poolt, kuna need aitavad ukrainlastest põgenikel Eestis tööle asuda, kuid eelnõu palgasätted ei kaitse piisavalt kohalikke töötajaid.

"Valitsus pidanuks esitama kaks eelnõu. Lisaks sellele, mis aitab põgenikud kiiresti Eesti tööturule, tulnuks eraldi tegeleda välismaalaste palgatingimustega, et mitte teha liiga meie oma töötajatele. Valitsus pani riigikogu kahvlisse ega lasknud siin arukat diskussiooni pidada. See seadus on kaugel ideaalist. Me ei ole sellisel kujul nõus mitme palganõude leevendusega," selgitas Odinets.