"Oleme loomulikult vaadanud presidendi etteheiteid, aga riigikogu menetleb seda uuesti ja saab selle vastu võtta muutmata kujul. Hetkel on küll plaanis see vastu võtta muutmata kujul," ütles Kallas neljapäeval ERR-ile.

Karis jättis 21. aprillil välja kuulutamata riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, kuna leidis, et parlament rikkus selle vastuvõtmisel menetlusnorme.

Ka riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Tõnis Mölder kinnitas ERR-ile, et koalitsioon plaanib seadusemuudatused senisel kujul uuesti vastu võtta.

"See, kuidas parlament edasi tegutseb, on kindlasti järgnevate nädalate arutelude küsimus, aga koalitsioonierakonnad – Keskerakond ja Reformierakond – on omavahel seda teemat arutanud ja meie lähtepositsioon tänasel hetkel on see, et me liigume selle eelnõuga muutmata kujul edasi," rääkis Mölder Vikerraadio saates "Uudis+".

Tema sõnul jõuab eelnõu põhiseaduskomisjoni järgmise nädala algul ja see saadetakse uuesti kolmandale lugemisele ülejärgmisel nädalal, et eelnõu muutmata kujul uuesti vastu võtta.

Möldri sõnul kiirustab koalitsioon eelnõuga, kuna teema on Ukraina põgenike saabumise tõttu pakiline ja seadus annab ukrainlaste siinviibimisele suurema kindluse.

Küsimusele, miks mitte eelnõu uuesti avada, vastas Mölder viitega, et EKRE on lubanud selle seadusemuudatuse vastuvõtmist kõigi võimalike vahenditega takistada ning see võiks protsessi liialt pikendada.  

Möldri hinnangul või presidendi otsuses näha ka tõlgendamisvõimalust, mis tähendab, et ta ei pruugi uuesti vastuvõetud seadusemuudatust riigikohtusse saata. Kui ta seda aga siiski teeb, on koalitsioonil uus plaan, kuidas teemat kiiresti lahendada, ütles Mölder ning lisas, et üks võimalus on ka siduda eelnõu vastuvõtmine valitsuse usaldusega.

Seeder: nii jõuab eelnõu tõenäoliselt riigikohtusse

Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning teha põhiseaduspärane otsus, teatas presidendi kantselei eelmisel nädalal.

Seaduse väljakuulutamata jätmist palus presidendilt EKRE esimees Martin Helme, lisaks saatis sama palvega kirja presidendile Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Seeder ütles reedel saadetud kommentaaris, et tema hinnangul näitab eelnõu muutmata jätmine koalitsiooni ülbust. "Valitsus ei taju oma vastutust riigijuhtimisel. Reformierakonna reitingu tõus on võtnud neilt reaalsustaju. Eestis ei ole tegemist üheparteivõimu, vaid parlamentaarse demokraatiaga. Sellise suhtumisega osutab koalitsioon endale karuteene, sest seadus jõuab suure tõenäosusega riigikohtusse ja sõjapõgenikega seotud teemad jäävad teadmata ajaks venima," ütles Seeder.

Seeder märkis, et sõjaolukorda Ukrainas ei tohiks ära kasutada sisepoliitilise agenda läbi surumiseks.

"Välismaalaste seaduse muudatustega lammutatakse senised Eesti rändepoliitika põhimõtted. Eelnõusse on sisse kirjutatud ridamisi muudatusi, mis ei puuduta ukraina sõjapõgenikke, vaid soodustavad sisserännet kolmandatest riikidest. Sisuliselt üritatakse sõja kattevarjus loobuda Eesti senisest rändepoliitikast. Selliste sammude asemel tuleks tegeleda ennekõike sõjapõgenikke puudutavate teemadega," lausus ta.

President Karis viitas oma otsuses, et põhiseaduse kohaselt tuleb seaduste vastuvõtmisel lähtuda riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, kuid antud juhul sellega ei arvestatud.

Eelnõu kolmandaks lugemisel ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud põhiseaduskomisjon eelnõu tekstis ühes sättes sõna "abikaasa" sõnadega "lähedane sugulane".

Riigikogu kodu- ja töökord lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine. Sõna "abikaasa" asendamine sõnadega "lähedane sugulane" ei ole täpsustus, vaid sisuline muudatus.

Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi ning muudetud kujul säte loob teistsuguse õigusliku olukorra, leidis president.

Teise ja kolmanda lugemise vahel sisulise muudatuse tegemisega rikuti protseduurireegleid, seeläbi on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud üks osa riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest. Tulenevalt protseduurireeglitest toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletus ja riigikogu liikmetel ning fraktsioonidel puudub võimalus esitada seaduseelnõu teksti kohta muudatusettepanekuid.

Riigikogu saab eelnõud uuesti arutama asuda kõige varem 2. mai istungil.