Reformierakond ja Keskerakond on üksmeelsed välismaalase seaduste osas, mille president riigikogule tagasi saatis.

"Me loomulikult oleme vaadanud presidendi etteheiteid ja riigikogu menetleb seda uuesti ja saab vastu võtta selle muutmata kujul. Hetkel on see küll plaanis vastu võtta muutmata kujul," rääkis Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas.

"Me näeme, et väga paljud erinevad sektorid ootavad selle eelnõu kiiret menetlemist, sealhulgas infotehnoloogia sektor. Ja teine oluline punkt on kindlasti see, et selle eelnõu sees on palju punkte, mis aitavad just Ukraina sõjapõgenikke siin ja me kindlasti tahaksime selle menetlusega kiirelt edasi liikuda," selgitas riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, keskerakondlane Tõnis Mölder.

President Alar Karis jättis seaduse välja kuulutamata, kuna riigikogu rikkus seaduse vastuvõtmisel menetlusnorme. See tähendab, et põhiseaduskomisjon vahetas enne kolmandat lugemist kaks sõna, mis tähendab presidendi hinnangul sisulist muudatust. Enne kolmandat lugemist tohib komisjon teha vaid tehnilisi parandusi.

Isamaa esimees Helir-valdor Seeder ütles, et välismaalaste seaduse muudatused vajaksid riigikogus nüüd sisulist arutelu, sest seadus muudab rändepoliitika aluseid.

"Kogu rändepoliitika põhialused eraldada sellest kiireloomulisest põgenikke ja pagulasi puudutavast teemast ning võtta kiiresti vastu põgenike ja pagulaste pool ja ülejäänud teemat on Eestis aega arutada küll," on Seedri ettepanek.

Sisulist arutelu soovib ka EKRE. Ka sotsiaaldemokraadid pole välismaalaste seaduse muudatustega nõus, kuid ootavad ära arutelu põhiseaduskomisjonis.

"Siin on kaks sisulist teemat. Üks on Ukraina töötajad ja teine on kõik muud välismaa töötajad, kelle palganõudeid leevandatakse. Ja ma arvan, et parlamendis me võiksime jätkata diskussiooni nende palganõuete üle, aga mitte ukrainlaste nõuete üle," kommenteeris põhiseaduskomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets.

Riigikogu võttis välismaalaste seaduse muudatused vastu 11. aprillil. Seadus lihtsustab Ukraina sõjapõgenikel tööle asumist ning sõjapõgenikel on võimalus pikendada oma tööaega kolme aasta peale.