Valitsuse mais heaks kiidetud prokuratuuriseaduse muudatused läbisid esimese lugemise möödunud nädalal ja esmaspäeval otsustas õiguskomisjon, et seadus tuleks saata teisele lugemisele järgmise nädala esmaspäeval ja kolmandale järgmise nädala kolmapäeval.

Muudatuse kohaselt on riigi peaprokuröri ametiaeg piiratud ühe järjestikuse seitsmeaastase perioodiga. Juhtivate riigiprokuröride ja vanemprokuröride ametiaeg hakkaks olema viis aastat.

Lisaks saaks Ida-Virumaal maksta prokuröridele kuni 20-protsendilist lisatasu, et leida piirkonda kvalifitseeritud tööjõudu.

Eelnõu näeb ka ette, et peale endiste politseijuhtide õigeksmõistmist võiks prokuratuur rohkem kaaluda kohtuotsuste edasikaebamist.

Tulevikus vajaks kassatsioonikaebuste esitamine tõsisemat sisemist kaalumist ning juhtivprokuröri ja peaprokuröri heakskiitu.

Muudatuse eesmärk on tagada kriminaalmenetlustes ühtsed otsused ning seda eriti edasikaebamise küsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte üksikprokuröri ülesanne.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga prokuröridele pikemad katseajad, täpsustatakse distsiplinaarmenetluse korda ning sätestatakse uued ametist vabastamise alused.

Peaprokurör Astrid Asi ütles aprillis ERR-ile, et suurem osa plaanitud muudatustest on prokuratuuriga läbi arutatud või prokuratuuri poolt esitatud.

"Me ei ole otseselt millegi vastu. Muudatused annaks prokuratuurile rohkem tööriistu, et me saaksime ise oma kvaliteedi hoidmise ja tõstmisega tegeleda ning lisab paindlikkust personalitöösse. Selles mõttes on see meile vajalik," ütles Asi.

Ametiajast

Olulisimat osa eelnõust, seitsmeaastast ametiaega, on toetatud varem ka teiste institutsioonide puhul.

Näiteks ametis olev president Alar Karis on mitmel korral öelnud, et Eesti presidendil võiks olla üks ametiaeg pikkusega seitse aastat.

"Mõned [presidendid ]hakkavad juba poolel ametiajal mõtlema, kas ma saan tagasi valitud või ei saa," ütles Karis märtsis Kanal2 saates "Silmast silma". Praegu on presidendi ametiaeg viis aastat.

Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtastutus tegi 2018. aastal ettepaneku presidendile ja riigikontrolörile seitsmeaastane ühekordne ametiaeg.

Samas on põhiseaduse kunagine autor Jüri Adams väljendanud seisukohta, et näiteks riigikohtu esimehe ametiaeg võiks olla lühem kui üheksa aastat.

Põhiseaduslike institutsioonide juhtide ametiajad praegu:

Riigikogu esimees – üks aasta (kuigi riigikogu valitakse neljaks aastaks, valivad riigikogu liikmed esimehe ja aseesimehed oma hulgast uuesti igal kevadel;
President – viis aastat;
Riigikontrolör – viis aastat;
Eesti Panga president – viis aastat;
Õiguskantsler – seitse aastat;
Riigikohtu esimees – üheksa aastat.