Koroonauuring: antikehad on enamikul üle 65-aastastest

{{1649752020000 | amCalendar}}
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Üle 65-aastaste vanuserühmas on koroonaviiruse vastased antikehad 94 protsendil, selgus Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust.

Uuritutest ligi 90 protsendil olid antikehad olemas. Üle 65-aastaste seas oli antikehade hulk suurim – 94 protsenti. Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis läbipõdenutest 80 protsendil. Viiendikul nendest, kes on haiguse läbi põdenud, kuid vaktsineerimata, pole antikehi.

Küsitlusuuring, mis käsitles koroona varasemat läbipõdemist, näitas, et haiguse on läbi põdenud neljandik neist, kes on saanud tõhustusdoosi, aga lausa 60 protsenti neist, kes on piirdunud üksnes tavapärase vaktsineerimiskuuriga.

Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ütles ERR-ile, et nakatutakse korduvalt, kuid vähem nakatuvad nii korduvalt kui ka esimest korda need, kes on saanud ka tõhustusdoosi.

Seekordses uuringus testiti ligi 2300 täisealist inimest. Neist 7,6 protsenti andis positiivse proovi, nakatunutest 40 protsenti olid veel nakkusohtlikud.

Kui see kanda üle absoluutarvudele, võiks Kalda sõnul öelda, et Eestis on positiivse PCR-testiga inimesi umbes 80 000 ehk pisut enam kui on Narva linnas elanikke. Neist ligi pooled on nakkusohtlikud. Potentsiaalselt nakkusohtlike osakaal on märtsiga võrreldes kahanenud kolmandiku võrra.

"Näeme, et epideemia on tasapisi vaibumas, kuid nakkusoht püsib ikka veel suur. Kui märtsis oli nakatunud iga üheksas täisealine, siis praegu iga kolmeteistkümnes," selgitas Kalda.

Testitulemustest selgub, et jätkuvalt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes on haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60 protsenti väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.

Seireuuringu juht tõi välja, et nende hulgas, kes on olnud nakatunud, kuid ei ole vaktsineeritud, langeb antikehade tase ehk on risk uuesti nakatuda. Antikehad on olemas peaaegu kõigil, kes on vaktsineeritud, kuid vaktsineerimata läbipõdenutel hakkab antikehade hulk järjest langema. Ehkki ka vaktsineeritutel tekib tõenäosus nakatuda mingi aja pärast tagasi, on nende suremuse tõenäosus ikkagi langenud.

Edasine langus sõltub sellest, kas tekib uusi viirusetüve variante. Suvel Kalda hinnangul ilmselt sellist langust ei tule nagu 2020. aastal, mil suvel haigestumisi peaaegu polnudki. Praegu on valdav Omicron 2 tüvi, aga kui sügisel peaks tulema selline tüvi, mis on sama raske nagu Delta, kuid nakkab nagu Omicron, siis on asi halb.

Koos piirangute kadumisega on kahanemas ka inimeste ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb nende inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta.

"Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, hoolimata sellest, et see enam kohustus pole," ütles seireuuringu tegevjuht, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikool koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Seire jätkub Kalda sõnul ka edaspidi, sest on näha, et PCR-testide osakaalu üldises rutiinis vähendatakse, kuid seire võimaldab viirust sekveneerida ja olla valmis uuteks tüvedeks. 

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: "Uudis+", intervjueeris Lauri Varik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: