Esmalt kogunesid protestijad Saksa saatkonna värava ette, kuhu pikali heitmisega sooviti näidata, et kuni Saksamaa Ukraina-poliitikas edasiminekuid ei toimu, ei väsita meelde tuletamast, et Ukraina vajab toetust nii relvastuse saatmise kui Vene energia kasutamise lõpetamisega.

Prantsuse saatkonna ette ajendas meeleavaldajaid kogunema Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni tõrksus nimetada tegusid, mida venelased Ukrainas korda saadavad, genotsiidiks, kuna ukrainlased ja venelased on vennasrahvad.

Kui ajakirjanik 13. aprillil Macronilt küsis, kas ta kasutaks Putini puhul terminit diktaator ja nimetaks tema tegevust Ukrainas genotsiidiks, vastas Prantsuse riigipea: "Ma oleksin täna selliste terminitega ettevaatlik, sest need kaks rahvast, ukrainlased ja venelased, on vennad."

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski seepeale nördimust avaldas, jäi Macron endale kindlaks: "Genotsiid on termin, mille üle peaksid otsustama juristid, mitte poliitikud."

Esmaspäevasel meeleavaldusel Prantsuse saatkonna ees tõmbasid protestijad selga särgid, mille puhul nentisid, et selle sõnumi mõistmiseks Macron juristidega konsulteerima ei pea. Särkidele on trükitud prantsuskeelne kiri "Vägistatud venna poolt" ja "Tapetud venna poolt".

Tallinnas toimus eelmisel nädalal kolm sama rühmituse korraldatud meeleavaldust Vene agressiooni vastu Ukrainas. Neist kõige laiemat kõlapinda leidis kolmapäevane, kui paarkümmend naist kogunes Pikale tänavale Vene Föderatsiooni saatkonna ette, et juhtida tähelepanu Vene sõdurite vägivallale Ukraina naiste ja laste suhtes.