Venemaa on esmaspäeval intensiivistanud Ida-Ukrainas rünnakuid. Stoicescu hinnangul võis seda ette näha.

"Seda oligi oodata, et kuivõrd Venemaa koondas oma väed, ka neid vägesid, mis toodi välja Põhja-Ukrainast Kiievi ja Sumõ alt Donbassi suunale, siis lahingutegevus algab lähipäevadel turmtulega. Ju siis algas juba täna," ütles ta.

Stoicescu hinnangul soovib Venemaa liider Vladimir Putin siiski 9. mai pidustusel võitu kuulutada.

"Ma arvan ikkagi, et 9. mai on niivõrd oluline tähtpäev venelaste jaoks, et Putin tahab saavutada selleks ajaks ehk laias laastus järgmise kahe-kolme nädala jooksul midagi, mingit sellist seisu või midagi, mida saaks suure võiduna serveerida," sõnas ta.

"See võiks olla n-ö laiema Donbassi ehk Donbassi oblastite ja veel nii paljude territooriumite, kui Venemaa on suutnud hõivata, n-ö vabastamine. Võib-olla nad kuulutavad Hersonis välja ka nn rahvavabariigi. Võib-olla Donbass liidetakse Venemaaga. Kõik on võimalik. Sellised otsused viiakse ju Venemaal ellu ühe päeva pealt teise peale. Ühel päeval ütleb Venemaa, et Donbass on Venemaa osa, järgmisel päeval parlament hääletab ja ongi. See kõik võib juhtuda," selgitas teadur.

"Ainult, et see seis on praegu selline, et läbirääkimisi ju ei toimu. Nii et sõja tulemus otsustatakse mitte läbirääkimiste laua taga, vaid lahinguväljal," lisas ta.

Saksamaa on teinud läbi suure muutuse

Stoicescu rääkis saates, et Eesti on rahvaarvu kohta panustanud Ukraina abistamisse rohkem kui näiteks Saksamaa või Prantsusmaa. Samas on praktiliselt kogu Euroopa Ukrainat relvade ja majandus- ning humanitaarabiga toetanud.

"See on märk sellest, et on loomulikult teadvustatud, et Euroopa saatus on tegelikult mängus, selles mõttes, kas sõda laieneb või mitte, kas Putin tuleb sellest avantüürist välja võitjana või mitte. Ja justnimelt seda, et ta ei tohi võitjana välja tulla, muidu meil tekivad suured probleemid," kommenteeris ta.

Stoicescu usub, et Euroopa poliitiliste liidrite teadvusesse on jõudnud see, et kui Ukraina sõda ei võida, siis laieneb see teistesse riikidesse. Samas pole see tema hinnangul jõudnud nii palju tavakodanikeni, eriti kaugemates riikides.

Saksamaa poliitika on Stoicescu sõnul läbinud viimaste nädalate ja kuude jooksul suure muutuse.

"Saksamaa uus valitsus, valgusfoori valitsus astus ametisse alles 8. detsembril ja kõigest nädala pärast esitas Venemaa NATO-le ja USA-le ultimaatumite nimekirja. See oli kahtlemata ka Saksa uue valitsuse proovilepanemine ja testimine," rääkis teadur.

"Pärast 24. veebruari on Saksamaa teinud 180-kraadise pöörde," sõnas ta.

Ta selgitas aga, et Saksamaa Ukrainale sõjalise abi andmise otsus on viibinud mitmel asjaolul. Üks põhjus on see, et uus valitsuskoalitsioon peab end sisse töötama.

"Lubadused on tõepoolest antud, tõsta kaitsekulutuste tase kahele protsendile SKP-st. Seda tuleb täita. Samuti võtta kurss sellele, et Saksamaa muutuks pea sõltumatuks Vene maagaasist, naftast, söest. See on ju väga oluline pööre, aga ei saa päevapealt teha, see võtab aega. Samas, kuidas saame nõuda ukrainlastelt, et pidage veel pool aastat või aasta vastu, meil läheb selle protsessiga lihtsalt nii palju aega?" lisas ta.