Kõik soomlased pole muidugi Soome NATO-ga liitumisega nõus. On ka poliitikuid, sealhulgas parlamendisaadikuid, kes on endiselt liitumise vastu, aga isegi NATO vastaste hulgas on vähemusse jäänud venemeelsete või ka Venemaa õigustajate hulk. Sellised hääled on Soomes haruldaseks muutunud.

Praegused liitumise vastased kardavad pigem, et USA-s tuleb uuesti võimule Donald Trump või mõni teine populistlik president, kes viib organisatsiooni suurima sõjajõu NATO-st välja ning siis on Soome seis hullem kui ilma kaitseorganisatsiooni kuulumata. Nõndagi arvajad on aga nii soomlaste hulgas üldiselt kui ka Soome poliitikute seas selges vähemuses.

Liitumise pooldajate hulgas aga kardetakse kõige rohkem vastuseisu seniste liikmesriikide poolt. Eksperdid ei pea seda hirmu kuigi põhjendatuks.

"Soome on olnud nii lähedane partner NATO-le, eriti viimased viis kuni kümme aastat, et sellest vaatenurgast Soome liikmesus peaks olema palju kergemini saavutatav kui võimalike muude taotlejate liikmesus. Rootsi muidugi mahub samasse kategooriasse," ütles Helsingi Ülikooli teaduskolleegiumi juht Tuomas Forsberg.

Kõige rohkem näidatakse näpuga Ungari peale, kes praeguses Ukraina konfliktis üsna selgelt Venemaa poole hoiab ning kellega Soomel on varem teravaid erimeelsusi olnud. Eksperdid ei näe aga ka Ungaris ja tema peaministris Viktor Orbanis kuigi suurt ohtu.

"Ma ise seda väga tõenäoliseks ei pea, sest on raske näha, mis kasu Orban sellest tegelikult saaks. Võib küll olla, et ta suletud uste taga ütleb ameeriklastele, et olen Soome liitumise poolt, kuid oleksin poolt veel kiiremini, kui saaksin vastu mõne väikese teene. Jah, tõepoolest, sellist kauplemist on alati. Aga miks oleks Orbanile kasulik torpedeerida Soome liikmesus? Eriti, kui päris paljud näevad Soomet sellise NATO liikmena, kes küll mõistab Vene ohtu, kuid samal ajal on valmis diplomaatiliseks suhtluseks," kommenteeris Soome Välispoliitika Instituudi juhtivteadur Charly Salonius-Pasternak.

Venemaaga on asi selgem, Soome poliitika- ja julgeolekueksperdid on kindlad, et reageerimata Venemaa ei jäta ning midagi halba on sealt igal juhul oodata just sel ajal, kui Soome on oma liitumistaotluse juba esitanud, ent NATO-sse teda võetud veel pole ja julgeolekutagatisi kindlustav viies artikkel talle ei kehti. NATO-sse astumise hetk on aga selleski mõttes soodne, et Venemaal pole praegu lihtsalt jõudu Soome vastu midagi suurejoonelist ette võtta.

"Suurt sõjalist invasiooni ma tõenäoliseks ei pea, sest peamised Vene väed on Ukrainas, kuid kõikvõimalikud sõjalised provokatsioonid ja võib-olla ka väike operatsioon on võimalikud. Selles osas olen küll mitmel põhjusel veendunud, et Soome ametnikud on juba valmis ja poliitikud või otsustajad on arutanud, kuidas reageerida, kui tuleb suuri õhuruumi rikkumisi või muud sarnast," rääkis Salonius-Pasternak.

Ilmselt hakkab Venemaa muu hulgas süüdistama Soomet russofoobias. Läänes aga langevad need süüdistused viljatule pinnasele, sest mainekate uurimisasutuste koostatud sotsioloogilised uuringud mingit russofoobiat Soomes praegu ei näita.

"Soomlased teevad küll väga selget vahet, mis on Venemaa tegevus ja mida tuleks arvata venelastest ehk iseenesest suurem osa soomlasi on seisukohal, et venelased on inimestena meeldivad. Soomlased väärtustavad vägagi ka vene kultuuri ehk soomlased peavad küll au sees venelasi ja vene kodanikuühiskonda, aga see on Venemaa ladviku ja riigi tegevus, mida praegusel hetkel väga järsult hukka mõistetakse," selgitas Soome Äri- ja Poliitikafoorumi EVA teadusjuht Ilkka Haavisto.