Tulevikus on võimalik taotleda toimetulekutoetust, kui inimesele jääb pärast kõigi koduga seotud kulutuste, sealhulgas ka kodulaenu tagasimakse tasumist, kuus kätte vähem kui 200 eurot.

"Lisaeelarvega muudame kehtivat korda selliselt, et mitte ainult üürimaksed, vaid ka laenumaksed kuue kuu eest aastas oleks võimalik sissetulekust maha arvestada. Tõstame ka toimetulekutoetuse piiri 200 euroni," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Toimetulekutoetuse maksmisel arvestatakse kogu leibkonna sissetulekut.

"Meil praegu on umbes 10 000 – 11 000 peret, kes toimetulekutoetust vajab. Tõenäoliselt sel aastal eelkõige sõjamõjudest tulenevalt see perede arv kasvab ja lisandub umbes 1000 peret. Hinnanguliselt kuni kaks miljonit on see täiendav kulu, mis muudatusega lisandub," lausus Pentus-Rosimannus.

SEB pank esialgu laenumaksetega hättajäänud klientide arvu kasvu ei näe.

"Meil ei ole kasvanud ei võlgnevuste hulk ega maksepuhkust taotlevate klientide hulk. Neid märke ei ole. Kuidas aga toimetulekutoetuste muutmine võib mõjutada laenude väljastamist – esmapilgul ütleks, et sel suurt mõju ei saa olema. Toimetulekutoetust laenu andmisel me arvesse ei võta ja toimetulekutoetuse piir ei ole ka väga suur," lausus SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Pentus-Rosimannuse sõnul arvestatakse laenumakset toimetulekutoetuse määramisel vaid tingimusel, et inimene on küsinud pangalt laenupuhkust ja pole saanud. Hallangu sõnul see meede laenupuhkuse andmist ei mõjuta.

"Kui kliendil on maksepuhkuse taotlemiseks selged põhjendused, siis me maksepuhkuse andmisest kindlasti ei loobu," ütles ta.

Pentus-Rosimannus märkis, et tegu on ajutise meetmega, mis peaks võimaldama töö kaotuse ja uue leidmise vaheline aeg üle elada.

"Kuus kuud peaks olema aeg, kui inimene leiab endale töö kaotamise järel uuesti töö. See (toetus) on mõeldud motivatsiooni ülal hoidma, et inimene otsiks ja leiaks püsiva rakenduse, mitte ei jääkski toimetulekutoetusest sõltuma," lausus ta.