"Esimene stuudio": poliitikud vaidlesid lisaeelarve üle

Foto: ERR

Riigikogu erakondade esindajad vaidlesid kolmapäeval "Esimeses stuudios" valitsuses heakskiidu saanud 730 miljoni eurose lisaeelarve üle.

Opositsioon kritiseeris lisaeelarvet tuliselt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme selgitas, et üks põhjus, miks tema lisaeelarvet ei toeta, on raha andmine LNG terminali rajamiseks.

"Siin käib selline bluff, et seda on hirmus vaadata. Meil on olemas täna kai, kuhuu on võimalik LNG laev tuua, see on Põhjasadam. See teile ei meeldi, te tahate Alexelat ehitama uut kaid, täiesti uut muuli, panna sinna 60 miljonit ja siis rääkida, et meil on tohutu kriis, me peame lahendama selle kuue kuuga," rääkis ta. "Mina näen siin tüüpilist kahe sulierakonna plaani riigieelarvet kantida mõnele firmale," lisas ta.

Helme ütles, et käesolevas lisaeelarves annab valitsus raha poliitilistele lemmikprojektidele. "Seal on selliseid kingitusi sisse pandud ja siis öeldakse meile, et ärge kritiseerige, sest sõda käib. Pagulastele 250 miljonit. Aastaid on kinni pandud koole, päästekomandosid, piirivalvepunkte, haiglaid Lõuna-Eestis, sest kunagi pole raha, pole 200 000 eurot, ei ole kahte miljonit. Nüüd pannakse pagulastele 250 miljonit," kommenteeris ta.

Helme tunnustas, et tehakse riigikaitsekulutusi, kuid tema hinnangul ei tule nendega Eestile uusi võimekusi.

"Mis eriti muret tekitab, on see, et riigikaitsekulutusi tehakse, mis on õige ja vajalik ja hea, aga ma pole kindel, et nende riigikaitsekulutusega tehakse uusi võimekusi. Meil siin tegelikult kustutakse aastatepikkust tegemata tööd, aga uusi võimekusi ma ei näe."

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets ütles, et lisaeelarves on puudu sotsiaalse turvalisuse pool. Ta ütles, et valitsuse kavatsusest anda sügisel pensionäridele ja lastega peredele ühekordne 50-eurone toetus pole kasu, kuna hinnatõus sööb selle kõik ära. Tema hinnangul on see meede lisaeelarves tehtud, kuna saabumas on valimised.

"Ma ei halvusta, et tahate 50 eurot anda, aga rõhutan, et kui pensionäri ostujõud hinnatõusu tõttu sel aastal on vähenenud ühe kuu pensioni võrra, mis on sisuliselt 500 euro kanti ja siis te ütlete, et lahendus on 50 eurot, mis ei ole lahendus. Pakkuge inimesele kindlust," kommenteeris ta.

Läänemets lisas, et sotsiaaldemokraadid on viimase aasta jooksul kaks korda teinud ettepaneku toimetuleku piiri tõstmise kohta, aga valitsus on selle maha hääletanud. Nüüd tõstab valitsus toimetuleku piiri, kuid Läänemetsa arvates liiga vähe.

"Toidukulud on väga suur osa pere-eelarvest, tasuks mõelda päriselt toiduainete käibemaksu alandamisele. Teine asi, me oleme pakkunud ja täna on riigikogus menetluses lahendus, mis aitaks paljusid inimesi, pensionäre, mis aitaks keskmise palgaga inimesi, on miinimumpalga tulumaksuvabastus," pakkus Läänemets välja lahendusi inimeste toimetuleku parandamiseks.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul oleks võimalik tunduvalt parem lisaeelarve teha ning loetles samuti oma ettepanekuid.

"Gaasi käibemaksu alandamine 20 protsendilt üheksale, mida on lubanud ka Keskerakond omal ajal toetada, mis ei tohiks olla koormav riigieelarvele. Arvestades gaasi nii suurt hinnatõusu, laekub isegi üheksaprotsendilise käibemaksuga rohkem, kui oleks 20-protsendilise käibemaksuga prognooside kohaselt laekunud, kui seda järsku hinnatõusu poleks olnud, mis võetakse täna tarbijate taskust. Mulle jääb arusaamatuks, miks selle peale ei mindud," kommenteeris Seeder. Tema hinnangul oleks tulnud ka bensiini ja diisli aktsiisi praegu ajutiselt langetada.

Lastele ja pensionäridele ühekordse 50-eurose toetuse asemel oleks Seederi arvates olnud mõjusam rakendada pensionite erakorralist tõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust. "Kui kuus kuud seda hüve võimaldada pensonäridele, siis on see ka rahaliselt palju suurem hüve, kui ühekordne 50 eurot."

Lisaks oleks võinud Seederi sõnul valitsus leida 20-30 miljonit eurot kõrghariduse rahastamiseks. "See lahendaks ära vähemalt jooksval aastal ära kõrghariduse rahstamise küsimuse ja oleks võimaldanud sõlmida ka ülikoolidega halduslepingud."

Riigihalduse minister, keskerakondlane Jaak Aab ütles kommentaaris Läänemetsa kriitikale, et sotsiaalne pakett on lisaeelarves toimetulekupiiri tõstmise ja ühekordse 50-eurose toetuse näol olemas. Aktsiisidest langetatakse tema sõnul erimärgistatud diisliaktsiisi Euroopa Liidu miinimunimi, et toetada muu hulgas toidujulgeolekut ja põllumehi.

Riigikaitse kohta selgitas Aab, et valitsus on võtnud vastu põhimõttelise otsuse lähema kolme aasta jooksul panustada ligi miljard eurot laiapindsesse riigikaitsesse, mille hulgas on ka siseturvalisus ja julgeolek. Selle seas on tema sõnul ka uute võimekuste arendamine.

Aab ütles, et kõrghariduse rahastamist sooviks Keskerakond samuti, aga kõike korraga ei saa.

"Lisaeelarve tõesti on kontsentreeritud kriisidega hakkama saamiseks. Nii nagu tegime koroonakriisi ajal eelmise valitsusega, olid tervishoiukulud, vaktsiinid ja mis iganes, oli siis majanduse elavdamine, kuhu me panustasime, kohalike omavalitsuste kaudu panustasime sellesse. See oli okei, tänu sellele on ka võib-olla majandus nii heas seisus," rääkis Aab.

"Nüüd on järgmine kriis ja kõigepealt tuleb selle kriisi asjad ära lahendada. Jah, ja nagu me ütlesime, me leidsime raha ka sotsiaalseks paketiks. Alati võib rohkem, aga ma arvan, et see on juba eelarve teema," lisas ta.

Rahandusminister, reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus ütles samuti, et lisaeelarve on loodud siiski praeguse kriisi pärast.

"Ma arvan, et me peaks tulema korra selle juurde tagasi, miks me seda lisaeelarvet teeme. Me teeme seda sellepärast, et Euroopas käib sõda. See ei ole selline ilusate asjade eelarve. Kõik valimiseelsel ajal käivad väga suurejoonelisi ettepanekuid välja, jättes ütlemata, mis maksu te tõsta tahate, kui te kõiki neid ettepanekuid rahastama tahate hakata," pöördus ta opositsiooni poole.

"See ei ole selle lisaeelarve küsimus. Selle lisaeelarvega on meil vaja raha panna riigikaitsele, sisejulgeolekule. Ja tõepoolest, meie oma inimeste turvatunde ja turvalisuse tõstmisesse ja seda me selle lisaeelarvega teeme," lisas ta.

Pentus-Rosimannus ütles, et valitsus arutas ka aktsiiside ja käibemaksu vähendamist, kuid leidis, et selle mõju ei jõuaks hindadesse. Aab lisas, et valitsus samas jälgib olukorda ning ei välista, et nende arutelude juurde tagasi minnakse.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: