Eesti Energia hinnangul pole heitkoguste prognoosid tõepärased

Enefit Power
Enefit Power Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti Energia hinnangul on kliimapoliitika eesmärkide tarbeks keskkonnaministeeriumi poolt koostatud prognoosides aastateks 2030 ja 2050 heitkogused arusaamatult suured ning ei saa kuidagi vastata tegelikkusele.

Eesti kliimapoliitika aastani 2050 elluviimise aruandes märgitakse, et 2030. ja 2050. aastateks püstitatud kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise riiklikud eesmärgid jäävad täitmata. Puudujääk on väike (70-protsendise vähendamise asemel on protsendiks 69), kuid aruandes märgitakse, et kliimaeesmärkideni jõudmiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid.

Eesti Energia juht Hando Sutter märkis keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et kuivõrd Eesti Energia on suurimaid KHG emiteerijaid Eestis ja neil on kavas 2030. ja 2050. aastateks emissiooni oluliselt vähendada, jääb arusaamatuks, kust tekivad prognoosides esitatud kasvuhoonegaasi kogused.

"Aastaks 2030 elektri ja soojuse tootmisele omistatud ligi viie miljoni tonnist CO2 emissiooni ei saa ainuüksi Eesti Energia strateegiast lähtudes pidada tõepäraseks. Nimelt kavandab ettevõtte hiljemalt 2030. aastaks elektritootmisel põlevkivi kasutamisest loobumist," märkis Sutter.

Lisaks väheneb selleks ajaks uttegaasi põletamisega tekkiv C02 emissioon, lisas ta.

"Seega, nimetatud kütuste elektriks ja soojuseks põletamise lõpetamise või olulise vähenemise tõttu ei saa me aastaks 2030 elektri ja soojuse tootmisele omistatud CO2 emissiooni prognoosi tõepäraseks pidada. Oleme ühtlasi veendunud ka selles, et Eestil ei teki 2030. aastaks püstitatud riikliku KHG emissiooni vähendamise eesmärgi täitmisega probleeme ja seda hoolimata sellest, et EL-i heitmekaubanduse välistes sektorites pole energeetika sektoriga võrreldavat emissioonide vähendamist ette näha," lausus Sutter.

Sutter lisas, et võttes arvesse Eesti Energia kava muuta enda tootmistegevus 2045 aastaks süsinikuneutraalseks jääb neile arusaamatuks, millistest allikatest peaks tulenema prognoosides elektri ja soojuse tootmisele omistatud 2,2 miljoni tonnine CO2 emissioon 2050. aastal. "Sellel perioodil ei pea me selles sektoris mainitud mahus CO2 emissiooni olemasolu võimalikuks," ütles Sutter.

Ministeerium: Eesti Energia andmed kajastuvad järgmises prognoosis

Kuivõrd Eesti Energia avaldas oma strateegia saavutada 2045. aastaks süsinikuneutraalsus 2021. aasta juunis, prognooside parameetrid koondati kokku aga juba 2020. aastal, kasutati praeguses prognoosis eelmist Eesti Energia tegevuskava, ütles ERR-ile keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Kristiina Joon.

"Et 2021. aasta prognooside parameetrid koondati kokku juba 2020. aastal, tuginetakse prognoosides Eesti Energia käitiste heite hindamiseks 11. juunil 2020 keskkonnauuringute keskusele esitatud tegevuskavale," lausus ta.

Praegu koostatakse juba järgmist meetmete ja prognooside aruannet, mis esitatakse Euroopa Komisjonile 2023. aasta märtsis. Selles aruandes kasutatakse juba uut Eesti Energia süsinikuneutraalsuse strateegiat, ütles Joon.

Eesti Energiale saadetud teabenõudele pole ettevõte samas veel vastanud, kuigi tähtaeg oli veebruari viimane päev. Prognoosides kasutatavad energeetikasektori parameetrid kinnitatakse hiljemalt 27. maiks. 

Eesti heitkoguste prognoos valmib 2023. aasta alguses. Joone sõnul saab selle järgi defineerida nii 2030. aasta kui ka 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud lisameetmed.

Eesti koostab kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoose iga kahe aasta tagant. Eelmised prognoosid, millele tuginetakse ka kliimapoliitika põhialuste aruandes, esitati Euroopa Komisjonile 2021. aasta märtsis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: