Ukraina on avaldanud andmed, mille järgi on sõjas surma saanud üle 21 000 Vene sõjaväelase, Venemaa ise räägib aga kordades väiksemast ohvrite arvust. Kopõtini sõnul on see kõik osa infosõjast.

"Minu hinnangul sõjakaotustega tegelemine kuulub infosõja psühholoogiliste operatsioonide valdkonda. Selgelt me näeme seda, et mõlemad sõdivad osapooled, Ukraina küll vähem, üritavad läbi sõjakaotuste mõjutada nii omaenda ühiskonda kui ka liitlasi või demoraliseerida vastane," rääkis Kopõtin.

"Näiteks see, et Ukraina allikates näidatakse väga palju surnuid, ju selgelt avaldab ühest küljest mõju lääne ühiskonnale, kes on mõistnud hukka Venemaa agressiooni, ja teisest küljest ka näiteks Vene langenud sõdurite näitamine, avalikustamine peaks demoraliseerima vastast," lisas ta.

Venemaa on tema sõnul valinud kaotuste varjamise tee.

"Me teame, et lääne ühiskonnas, meie infoühiskonnas me ei soovi kaotusi, kui me meenutame näiteks, kui palju ühiskondlikku resonantsi Eestis on kutsunud esile need mõned meie võitlejad, kes on surma saanud Afganistanis või Iraagis. Lääs selleks, et vältida sõjaohvreid oma sõjavägede relvajõudude koosseisus, panustab väga palju sõjatehnikasse, et saavutada sõjaväe efektiivsus. Venemaa seda justkui ei vaja, sest tegemist on autoritaarse ühiskonnaga, ja kindel tee, mida nad on valinud, nad üritavad varjata kaotusi, mida Vene armee on Ukrainas kandnud," rääkis ajaloolane.