"Eesti huvide eest seismine ei ole siia jõudvate naiste ja laste tõrjumine, nendega hirmutamine või nende alavääristamine," ütles Ratas. "Vastupidi, see pole mitte ainult inimlik, vaid ka mõistlik, et sõjapõgenikud saaksid siin rahu, vajalikku tuge ja abi, et olla meie ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, töötada ja harida oma lapsi."

Ratas märkis, et erakonna soov lisaeelarve läbirääkimistel oli eraldada rohkem raha toetusteks, kui kokkuleppesse jõudis.

Ratase sõnul tuleb riigil mõelda erakordsetes oludes mitu käiku ette, seejuures rõhutas ta tarbijahindade kiiret kasvu. "See on ka üks põhjus, miks näeme väga selgelt tarvidust vaadata üle perehüvitiste süsteem. Aeg on edasi läinud ning on päris selge, et toetus lastele ja peredele peab tõusma. Nii, nagu pensionid, tuleb ka perehüvitised indekseerida," ütles Ratas.

Keskerakonna esimehe sõnul peaks esimese ja teise lapse toetust tõstma 100 euroni ja lasterikaste perede igakuist toetust 300 eurolt vähemalt 700 euroni.

"Lahendamist vajav murekoht on seegi, et kui kolme lapsega pere puhul saab vanim koolis käiv laps 19-aastaseks, kaob lasterikka pere toetus. Mõistlikum oleks proportsionaalne lähenemine, et pere sissetulek ei teeks nii suure hüppe alla, vaid kohanemine oleks sujuvam," ütles Ratas.