"Esimene stuudio": Ligi ja Läänemets vaidlesid lisaeelarve üle

Foto: ERR

Reformierakonna liige Jürgen Ligi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets vaidlesid kolmapäeval "Esimeses stuudios" lisaeelarve üle.

Läänemets rääkis, et lisaeelarvest sügisel lastega peredele ja pensionäridele antav ühekordne toetus 50 eurot on mõnitamine.

"See on iga kuu neli eurot ja 17 senti. See on mõnitamine. Kui vaatame ostujõu vähenemist, siis pensionäri ostujõud on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 46 eurot kuus, keskmise palga saajal 177 eurot kuus. Selle nelja euro eest ei saa lastele mähkemid osta ega apteegist rohtu osta," kommenteeris ta.

Läänemetsa sõnul praegust hinnatõusu sellise toetusega ei leevenda ning muuta tuleks maksusüsteemi.

"Võiks olla lastetoetuste tõus, üksikvanemate toetus on täna ikka veel 19 eurot, seda peaks tõstma. Aga põhimõtteliselt kogu seda keskmise ja madalama sissetulekuga inimese probleemi toetusega ei lahenda. See on ikkagi maksusüsteemi muudatus, mis peaks ka lisaeelarves olema nii, et need inimesed saaksid rohkem kätte. Asi peab olema põhimõtteline, et oma palgaga, oma pensioniga elad ära, mitte toetustest," rääkis ta.

Maksusüsteemi muutmiseks on tema hinnangul kaks võimalust. Üks on miinimumpalga ja pensioni tulumaksuvabaks muutmine.

"Teine asi, kui me ei taha hoogu anda inflatsioonile, siis vähendame neile inimestele, kes saavad keskmist ja väiksemat palka, makse. Meil on võimalik teises otsas natuke tõsta makse. Teeme seda ümberjagamist, aga me aitame neid inimesi ja inflatsioonile hoogu ei anna," lisas Läänemets.

Ligi ütles, et tema toetab tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Ligi rääkis, et toetada tuleks riskigruppe. Näiteks energiamaksude langetamine annaks tema sõnul inflatsioonile hoogu juurde.

"See tähendab seda, et see, kellel rohkem raha on ja kes rohkem jaksab tarbida, saab riigilt rohkem raha. Pluss ökonoomselt see tähendab, et me stimuleerime konkreetse kauba, milleks on energia, tarbimist ehk suurendame veel tema defitsiiti ehk veel suurendame hinnatõusu," selgitas ta.

"See on lihtne asi, seda on rääkinud keskpank väsimatult ja see on ammu teada tõde, et kui sa tahad vaeseid aidata, siis ei tohi seda teha maksude kaudu, vaid toetuste kaudu. Sest maksude kaudu toetamine jõuab eelkõige suuremate maksumaksjate ehk suurema tulu saajate kätte, pluss ta on äärmiselt kallis. Nii et sihitatud toetamine. Mina olen seisnud selle eest, et kasvaks toimetulekutoetus," ütles ta.

Saatejuht uuris, kuidas saab inflatsiooni ohjeldada.

"Tuld ei saa kustutada bensiiniga. Inflatsiooni ohjeldamise tegelikke meetodeid on kaks: vähendada tarbimist ja suurendada pakkumist. Muud meetodit ei ole. Keskpank on oma sammu tegemas, tõstmas intressimäära. Riik peaks tegelikult kulusid kokku tõmbama ja aitama neid, kes on hädas. Praegu tehakse enam-vähem hästi suunatud kulutusi, et leevendada tulemusi," rääkis Ligi.

Kütuseaktsiisi langetamine jätaks raha ikkagi tarbimisse ning ei leevendaks inflatsiooni.

"Raha läheks tarbimisse ikka valdavalt. See on palju proovitud asi, seda räägivad nii keskpankurid kui ka rahandusministrid, et kui sa maksu maha kirjutad, siis võib hind tõesti korraks teha jõnksu allapoole, aga pärast hind taastub. Ja probleem on selles, et me läheme konkreetset kaupa subsideerima, mille puudus juba on. See on põhiline probleem. Me süvendame selle kauba puudust, süvendame nõudlust talle ja ei suurenda pakkumist. Tegelikult tuleb praegu suurendada pakkumist, milleks on näiteks LNG terminal," selgitas ta.

Läänemets sõnas, et põhimõtteliselt saab kõrgeid hindu leevendada Ligi pakutud meetmetega, kuid koormust ei saa panna tema hinnangul vaid ühele osale ühiskonnast.

"Me peame kõik võrdselt kandma. Kui kellelgi on sissetulekutes võimalus, siis ta peaks panustama rohkem," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: