"Loodan, et suhtumine muutub veel põhimõttekindlamaks. Eriti mis puudutab Venemaa suhtes edasiste sanktsioonide kehtestamist, aga ka järjepidevust Ukrainale relvaabi andmises. Macron saab seda nüüd senisest tugevamalt teha, lähtudes värskelt Prantsuse kodanikelt saadud tugevast mandaadist," ütles Paet ERR-ile.

Presidendi valimiste tulemusi kommenteerides, ütles Paet, et prantslaste valimisotsus oli hea nii Prantsusmaale, Eestile kui kogu Euroopale, sealhulgas Ukrainale. Prantsuse presidendivalimised olidki tema sõnul lisaks Prantsusmaale põhimõttelise tähtsusega kogu Euroopale, sealhulgas Eestile ja ka Ukrainale. 

"Kohati jäi ajakirjanduslikest käsitlustest enne valimisi tunne justkui oleks tegemist huvitava meelelahutusliku showga ja sellel, kumb kandidaat Prantsusmaa presidendiks saab, polekski justkui erilist tähtsust. See oli aga väga eksitav," sõnas Paet.

"Macroni ja Le Peni seisukohad ja hoiakud olulistes Euroopa julgeolekut ning tulevikku puudutavates küsimustes on väga erinevad. Seda on kandidaadid väga selgelt näidanud ka senise tegevusega. Arvestades Le Peni aastatepikkuseid tihedaid sidemeid Vene režiimiga, tema partei tegelaste osalemist nn vaatlejana kõikvõimalikel Vene korraldatud pseudovalimistel, näiteks Krimmis. Ja ka seda, kuidas Le Peni parteikaaslased on hääletanud Euroopa Parlamendis Venemaad puudutavate resolutsioonide osas, siis on päris selge, et Le Peni võit toonuks kaasa olulised muudatused Prantsusmaa ja selle kaudu ka kogu Euroopa Liidu poliitikas Vene ja Ukraina suhtes. See puudutab aga otseselt ka kogu Euroopa julgeolekupoliitikat," kommenteeris Paet.

"Seega polnud Prantsuse presidendivalimised lihtsalt põnev meelelahutus, vaid põhimõtteline valik Euroopa tuleviku, seal hulgas Eesti jaoks. Macroni võitu neil valimistel oli vaja, et Ukraina saaks tuge ning Euroopa julgeolek ei suunduks kraavi," ütles Paet veel.

Esialgsete valimistulemuste põhjal võitis Prantsusmaa valitsev president Emmanuel Macron oma vastast Marine Le Peni ning kindlustas endale teise viieaastase ametiaja.