Emmanuel Macroni võidule järgnes Pariisis Marsi väljakul suur pidu. Kuivõrd ligi 85 protsenti kohalikest toetas teda, siis oli see ka loomulik. Ent suurel osal Prantsusmaal, peamiselt maapiirkondades ja väikelinnades ei suudetud tulemust uskuda. Marine Le Peni võitu ei ennustatud, ent tõsiusklikud fännid lootsid seda viimase hetkeni.

Argipäeva saabudes ei paista kõik nii roosiline enam ka suuremates linnades. Kuigi Macroni võit oli veenev, siis tegi ka Le Pen väga hea tulemuse. See tähendab, et Macron peab hakkama nüüd juhtima ühiskonda, mis tema esimese ametiaja jooksul veelgi lõhenes.

"Mind paneb kõige enam imestama see ulatus, kuivõrd killustunud see riik on. Aina enam ja enam killustunud. Me näeme seda selles, kui raske on vaid ühes lauses öelda, mis on nende valimiste tähendus. Samaaegselt on selge ja tugev Emmanuel Macroni võit, eriti ametisoleva presidendina, aga on ka kaks miljonit enam häält Marine Le Peni taga võrrelduna 2017. aastaga. See oli talle auväärne kaotus," kommenteeris uuringufirma Ipsos juht Brice Teinturier.

Seega anti pühapäeval stardipauk juba juunis toimuvate parlamendivalimiste tarbeks, kus otsustatakse see, kui edukalt Macron üldse järgmised viis aastat valitseda saab.

Võitluslik oli kaotuskõnes Le Pen ning eriti valimistel kolmandaks jäänud Jean-Luc Melenchon.

"Valijad on kõnelenud. Le Pen on alistatud. Prantsusmaa ilmselgelt keeldus usaldamast oma tulevikku tema kätesse. See on hea uudis meie rahva ühtsusele. Macron sai kehvima valimistulemuse kõikide Viienda Vabariigi presidentide ajaloos," sõnas ta.

Samas mõjub Macroni võit Euroopa Liidule stabiliseerivalt ning Vene naftaembargo küsimuses vaadatakse aina enam Brüsseli poole. Pariisis viibiv ERR-i korrespondent Joosep Värk ütles "Aktuaalses kaameras", et võib-olla saabki just Macron veenda Saksa kantslerit Olaf Scholzi, et Saksamaa naftaembargot toetaks.

"Macroni tagasivalimisega peaksid olema kadunud pidurid, mis seni takistasid Euroopa Liidul kuuendat sanktsioonidepaketti vastu võtmast, sealhulgas naftaembargot," sõnas Värk ja lisas, et samas ei ole näha, et EL asuks seda lähiajal otsustama.

Värk rääkis, et Saksamaa välisministri Annalena Baerbocki visiit Balti riikidesse võis olla selle jaoks, et anda märku, et Saksamaa pole veel valmis naftamebargot kehtestama.

"Siin võib-olla tulebki mängu Emmanuel Macroni roll, et ta võiks aidata veenda Scholzi, et see on vajalik. Saksamaa koalitsioonis ju rohelised oleksid sellega nõus, aga Scholz on rääkinud viimasel ajal nii segast juttu, et temast ei saa Saksa ega Euroopa avalikkus aru. Prantsusmaa peaks olema valmis naftaembargoks ja Macron võiks Scholzi ära veenda," rääkis Värk.