Viie aasta eest oli Macron Prantsusmaa presidentide hulgas noorim ning enne presidendiks saamist polnud ta olnud mitte üheski avalikus ametis. Viis aastat hiljem on kõik teisiti, Macroni välimuses on palju väsimuse märke, tema ametiaega on jäänud kriise, millega ükski valitseja rinda pista ei taha, aga mis valitseja tahtest kuidagi ka ei sõltu – peale Venemaa sõja Ukrainas ja koroonapandeemia ju ka veel Brexit, mis Prantsusmaad väga oluliselt puudutas.

Ent presidendina on Macron teinud ka palju vigu, mis talle nüüd kätte maksavad. Vigu, mis on sünnitanud kütusehindade vastu võitleva kollavestide liikumise ja pensionireformi vastased streigid. Nii peabki tagasivalitud president valijaile mõista andma, et uus ametiaeg ei kujune kindlasti lõppevale sarnaseks.

"See uus ajastu pole eelneva viie aasta jätk, vaid parandatud meetodi kollektiivne leiutamine viie parema aasta jaoks meie riigi ja meie noorte teenimiseks," ütles president.

Õigupoolest piirdus eelmiste ja praeguste valimiste sarnasus sellega, et teises voorus läksid vastamisi Macron ja Marine Le Pen. Viimane on vahepeal oma parteid hoolega lihvinud ning äärmuslikumaid külgi maha nühkinud, trügides nüüd esindama kõiki Macroni ja tema valitsusega rahulolematuid jõude.

Valimised võitnud Macron, aga ka teised poliitilised jõud, sealhulgas needki, kes presidendivalimiste esimeses voorus olid edukad või suhteliselt edukad, on suutnud mitmesuguste möödalaskmistega oma mainet kahjustada.

"Tegelikult tegid prantslased meie parteist ainsa päris opositsiooni. Jean-Luc Melenchon diskrediteeris ennast, sest ta valis Macroni, andes talle teises voorus oma hääled. Ma usun, ta on kaotanud opositsiooni esindamiseks vajaliku usalduse. Rahvusliidu kandidaadid on igal pool. Meie oleme Macroni opositsioon ja meie kaitseme Prantsusmaa rahvast viiel tuleval aastal," rääkis Rahvusliidu tegevpresident Jordan Bardella.

Poliitikavaatlejad viitavad siinkohal aga hoopis sügavamatele probleemidele Prantsusmaa avalikus elus, mida ka Marine Le Pen ja tema Rahvusliit kiiresti lahendada ei suuda. Üldine ebakindlus suureneb Prantsusmaal, nagu mujalgi maailmas ja selle põhjused ongi suuresti globaalset laadi. Rahulolematuse avaldustega tuleb tegemist teha aga ikkagi lokaalselt ehk need nuheldakse kas õiglaselt või ebaõiglaselt Prantsusmaa poliitikute kaela.

"Kuna tulevikuväljavaateid pole, väljendatakse kergendust, sealhulgas väljendavad seda Macroni valijad. Tema valijad tõid esiplaanile kergenduse ja mitte lootuse. Ja see on põhjus, miks asjade arenedes praegusel viisil ärkavad kõik mõttega, et midagi on veel. Mitte midagi sellist, mis neil valimistel kahe silma vahele jäi, vaid midagi hoopis enamat, mis väljendab sügavat rahulolematust. Ja see sügav rahulolematus on Prantsusmaal juba pikka aega olnud ja avaldus juba esimeses voorus," kommenteeris uuringufirma Ipsos tegevdirektor Brice Teinturier.

Teistpidi annab seesama rahulolematus Macronile võimaluse teisel ametiajal oma positsioone hoopiski kindlustada. Eriti kui silmas pidada Prantsusmaa poliitikavaatlejate väljaöeldut, et eeskätt tuli Macron võimule siiski oma pooldajate, mitte taktikalistel kaalutlustel ja Le Peni vastu antud häältega.

Keit Kasemets: valimiste järel on Prantsusmaa Venemaa-poliitika ilmselt jõulisem

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse endine juht Keit Kasemets rääkis "Välisilmas", et Euroopa ja USA liidrid on kahtlemata rõõmsad, et Macron presidendivalimised võitis.

"Macron isegi esimese vooru top viie presidendikandidaatidest ilmselgelt on kõige Euroopa-meelsem, usub Euroopa projekti, on ka kõige NATO-meelsem, üldse lääne koostöö meelsem. Teatakse ka, mida oodata, Macron on ju juba viis aastat olnud," rääkis Macron.

Venemaa sõja kohta Ukrainas ütles Kasemets, et Prantsusmaast saab kindlasti nüüd, pärast valimisi Euroopa Liidus sellel teemal liiderriik.

Ta selgitas, et kui enne sõda Macron lootis Venemaa liidri Vladimir Putiniga vesteldes sõda ära hoida, siis nüüd mõistab ta, et see pole võimalik.

"Macron nägi siis veel võimalust võib-olla rahumeelseks lahenduseks. Eks ta sõja ajal ka päris palju helistas Putinile, osaliselt Ukraina palvel, osaliselt, et saada aru, mida Putin mõtleb ja tõeseid uudiseid temani viia," rääkis Kasemets.

"Seda ma ei arva, et Prantsusmaa ja kogu Euroopa poliitika Venemaa suunas saab pärast valimisi olema kuidagi leebem. Pigem see saab olema ikkagi jõulisem. Ja arvan, et täna ikkagi kõik, ka suurtes riikides saavad aru, et sõda kiiresti ei lõpe ja et seda kuidagi helistamiste ja läbirääkimiste teel lähiajal lõpetada pole võimalik," lisas ta.