Riigikontroll: omavalitsused ei arvesta teid ehitades piisavalt riske

Peterburi tee. Foto on illustreeriv.
Peterburi tee. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kohalike teede ehitamisel on nõrk koht võimalike takistuste vähene ettenägemine ja hõredavõitu järelevalve, leiab riigikontroll teisipäeval avaldatud auditiaruandes.

Aastatel 2019–2021 kohalikel teedel tehtud 18 ehitus- ja remonditöödest seitsme puhul tuvastas riigikontroll, et omavalitsused pole olnud võimalike riskide maandamisel piisavalt hoolsad.

Audit näitas, et hooletu suhtumise tõttu probleemide ennetusse võib teede ehitus või remont minna omavalitsuse jaoks kallimaks ja vigade kõrvaldamine ajamahukaks.

Riigikontroll analüüsis ka kvaliteediprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud töid, nagu Rakvere linna Moonaküla kvartali teede ja Tartu linna Vanemuise tänava renoveerimine. Uuriti, kas omavalitsused on teinud endast oleneva, et olulisi riske maandada ja probleeme ennetada. Selgus, et mitte alati ja riskijuhtimise tase oli omavalitsustes ebaühtlane.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on probleemid tööde kvaliteedis sageli tingitud vähestest eeluuringutest või ekspertiisi tegemata jätmisest ehitustööde planeerimisel.

Audit näitas, et oli töid, kus ebapiisavate eeluuringute tõttu avastati ehituse käigus, et projekteeritud lahendus ei sobi kokku naaberkinnistutega või pidi ehitusmahtu suurendama, kuna avastati maa-aluseid rajatisi, mille olemasolu tuli üllatusena.  

Riigikontroll leidis, et kohalike teede ehitus vajab mitmel pool hoolsamat omanikujärelevalvet. Sage puudus oli samuti ehituse kehv dokumenteerimine, sealhulgas ehituse töökoosolekute puudulik protokollimine. Seetõttu jäi ebaselgeks, miks oli otsustatud esialgset lahendust ehituse käigus muuta või mis oli tinginud lisatööde vajaduse.

"Omavalitsused loodavad tellijana mõnikord liialt lepingupartnerite asjatundlikkusele ja heale tahtele," lausus Holm. "Seetõttu jäävad lepingutes nõuded projekteerijale, ehitajale või omanikujärelevalve tegijale üldsõnaliseks või siis ei kontrollita, kas need nõuded ka täidetud on."

Riigikontroll märkis, et teatud ootamatused on ehitamisel paratamatud, ent kui nende ilmnemisel on omavalitsuse huvid nõrgalt kaitstud, võib juhtuda, et ehitus läheb omavalitsuse jaoks algul plaanistust märksa kallimaks või lõppeb oluliselt hiljem. Kallimaks või üle tähtaja läks ehitus kokku 12 analüüsitud töös.

Riigikontrolli hinnangul võiks linnade ja valdade liit koostada tüüptingimused nii tööde tehnilise kirjelduse kui ka lepingute jaoks, teha need veebis kättesaadavaks ja hoida ajakohasena.  

Riik peaks järelevalvet tegema kallimatele objektidele

Riigikontroll leidis, et riigi transpordiameti järelevalve kohalike teede ehituse üle peaks keskenduma juhuvalikuga leitud objektide asemel suurematele ja kallimatele ehitustele. Amet alustas järelevalvega 2019. aasta teises pooles ja on kontrollinud selle ajaga 10–15 objekti aastas. Põhiosas on objektid võetud riigihangete registrist juhuvalikuga.

Üle poole kontrollidest on lõppenud mõne puuduse avastamisega, milleks on kõige sagedamini olnud ebapiisava paksusega aluskiht.

Riigikontrolli arvates ei ole juhuvalik kontrolliobjektide leidmiseks parim viis. Seda just järelevalveressursi tõhusa kasutamise mõttes, kuna suuri ehitusobjekte ja tihedama liiklusega aladelt ei ole kontrolli sattunud.

Auditeeritud omavalitsused olid Tallinn, Tartu linn, Lääne-Harju vald, Rakvere linn, Kohtla-Järve, Märjamaa vald, Luunja vald, Rõuge vald, Tori vald ja Viimsi vald. Analüüsitud tööde rahaline maht jäi vahemikku 0,07–1,5 miljonit eurot.

Kohalikke teid oli Eestis 2021. aastal ligikaudu 23 300 kilomeetrit, millest enamik (77 protsenti) olid maanteed ehk väljaspool suuremaid asulaid (linnad, alevid, alevikud) paiknevad teed.

Liikluskoormus kohalikel teedel koondub suuresti aga asulatesse, kus pooltel tänavatel on liiklussagedus vähemalt 2000 autot ööpäevas. Väljaspool asulaid on liiklussagedus umbes 90 protsendil teedel alla 500 auto ööpäevas.

Aastatel 2019–2021 kulutasid omavalitsused teehoiule aastas ligikaudu 170 miljonit eurot, millest teede ehituse ja remondi peale kulus keskmiselt 57 protsenti.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: