Marit Piirisaar ja Kadri Matteus: probleemidest riigihangete korraldamisel

Marit Piirisaar ja Kadri Matteus
Marit Piirisaar ja Kadri Matteus Autor/allikas: Cobalt

Riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta, kirjutavad Marit Piirisaar ja Kadri Matteus.

1. juunil jõustunud riigihangete seaduse muudatused suunavad hankijaid üle vaatama oma senise hankepraktika, et juhinduda edaspidi uuendatud riigihangete seaduse regulatsioonist. Hankepraktikat suunavad hankijaid üle vaatama ka riigihangete järelevalvemenetluses tuvastatud eksimused, mis võimaldavad hankijatele anda tagasisidet nende tegevusele ning õppida tuvastatud vigadest, vältimaks rikkumisi tulevastes riigihangetes.

Kuigi ühelt poolt on riigihangete plaanilise järelevalvemenetluse eesmärk rahandusministeeriumile riigihankepraktikast tervikliku pildi saamine, et olemasolevat õigusraamistikku kujundada, võimaldab see korrigeerida hankijatel ka riigihangete läbiviimist. Selleks on võimalik tutvuda iga-aastaselt koostatavate riigihangete järelevalve kokkuvõtetega, milles märgitakse muuhulgas peamised struktuursed probleemid riigihanke-eeskirjade kohaldamisel.

2021. aasta riigihangete järelevalve kokkuvõttest tuleneb, et sageli on probleemiks riigihanke eeldatavale maksumusele vastava riigihankemenetluse korraldamata jätmine. Teisisõnu on tegemist probleemiga, et hankija jätab riigihanke eeldatavast maksumusest tuleneva nõuetekohase riigihanke menetluse korraldamata või viib läbi menetluse, mis ei ole riigihanke eeldatavat maksumust arvestades seaduslik.

Selliste rikkumiste vältimiseks on enne riigihanke alustamist oluline riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglite, aga ka ebaseadusliku riigihanke osadeks jaotamise keelu järgimine, sealjuures võiks hankijale abiks olla hankeplaani koostamisest, millesse koondatakse aasta jooksul korraldatavad riigihanked ning mis võimaldab paremini aru saada, millised asju, teenuseid või ehitustöid tellitakse sama eesmärgi saavutamiseks või mis on funktsionaalselt koos toimivad.

Tegemist on avalik-õigusliku asutuse juhi jaoks elulise probleemiga, sest rikkumine võib päädida väärteomenetlusega nagu oleme näinud haridus- ja teadusministri suhtes algatatud väärteomenetlusest kiirtestide hankimisel. Väärteovastutus on ette nähtud füüsilisele isikule mitte avalik-õiguslikule asutusele kui abstraktsioonile, välja arvatud juhul, kui hankijaks on mõni osaühing või muu eraõiguslik juriidiline isik, mil vastutusele saab võtta ka ühingu (trahv kuni 32 000 eurot).

Enamlevinud struktuurseks probleemiks osutus ka riigihanke alusdokumentide koostamise nõuete eiramine, kuhu on mahutatud erinevad eksimused, mis riigihanke alusdokumentide koostamisel esineda võivad.

Nendeks on vastuolud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustes, ebaseaduslikud ettevõtjate kvalifitseerimise, kõrvaldamise või pakkumuse vastavuse tingimused, aga ka õigusvastased hindamise kriteeriumid ning avatud hankemenetluses läbirääkimiste võimaluse sätestamine.

Kui vastuolude esinemine riigihanke alusdokumentides võib olla tõlgendamise teel ületatav, siis teised loetletud rikkumised on sellised, mille kõrvaldamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole enam võimalik, sest riigihanke alusdokumente saab muuta kuni pakkumuste esitamise tärminini.

Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on selliste rikkumise kõrvaldamiseks vajalik riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada ning vajadusel alustada uut riigihanget. Seetõttu võib pidada riigihanke alusdokumentide koostamist võtmeteguriks eduka riigihanke menetluse läbiviimisel, vastasel juhul riskib hankija olulise ajakuluga.

Rahandusministeeriumi 2021. aasta kohta koostatud riigihangete järelevalve kokkuvõttest selgub, et enamlevinud struktuurse probleemina tuvastati mh hankekorra ja/või –plaani puudumine või mittevastavus riigihangete seaduses sätestatud nõuetele.

Hankekorra kehtestamine on riigihangete seaduse järgi kohustuslik lähtuvalt ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatavast kogumaksumusest, mis on avaliku sektori hankijatele ja võrgustikusektori hankijatele kehtestatud erinev.

Lisaks sätestab riigihangete seadus minimaalsed nõuded, mida peab hankekord reguleerima. Hankekorras peab olema kehtestatud riigihangete planeerimise, sh iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ja tähtpäev ning riigihanke eest vastutava isiku määramine, sh hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine.

Ühtlasi tuleb hankekorras reguleerida alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete ehk nn väikehangete läbiviimise kord, vajadusel sotsiaal- ja eriteenuste tellimise kord, kaitse-ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise kord ning meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need ei ole kehtestatud muus organisatsioonisiseses dokumendis.

Eraldi väärib märkimist, et valdkonna eest vastutav minister, kohalik omavalitsus või võrgustikusektori hankija võib kehtestada hankekorra ja hankeplaani üksnes vastavalt ministeeriumi valitsemisala hankijate, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste või võrgustikusektori hankija kontsernis tegutsevate hankijate eest.

Nii ei saa näiteks kohalikule omavalitsusele kuuluva äriühingu eest hankekorda kehtestada kohaliku omavalitsuse üksus ise, vaid selline äriühing peab oma hankekorra kehtestama ise, kui nende eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab riigihangete seaduses ette nähtud summat.

Praktikas on ette tulnud, et hankijatel on hankekord ja hankeplaan küll olemas, ent need ei ole riigihangete seaduse kohaselt avalikud. Hankija peab seega jälgima ka seda, et tema hankekord ja hankeplaan oleksid pärast nende kehtestamist ka riigihangete seaduse kohaselt avalikud.

Alla lihthanke piirmäära või alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära jäävate riigihangete korraldamisel tuvastas rahandusministeerium 2021. aastal struktuurse probleemina riigihanke üldpõhimõtete rikkumised.

Alla lihthanke piirmäära riigihangete ehk nn väikehangete ning alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära riigihangete korraldamist riigihangete seadus detailselt ei reguleeri, ent riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, millel baseerub ülejäänud riigihangete seaduse regulatsioon, tuleb selliste riigihangete läbiviimisel siiski järgida.

Viidatud probleemi alla kuulub ka võrreldavate pakkumuste küsimata jätmine, mille põhjuseks võib olla näiteks hankija kiire vajadus konkreetse hankelepingu eseme järele, mistõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita, aga ka hankija soov sõlmida hankeleping talle meelepärase ettevõtjaga.

Riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumiste vältimiseks ongi hankijal kohustus kehtestada väikehangete, sotsiaal- ning eriteenuste ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste regulatsioon oma hankekorras.

Vähemal määral eksisid hankijad 2021. aastal veel teistegi riigihangete korraldamisel kohalduvate nõuete vastu. Tähelepanuväärseks võib pidada aga seda, et ka varasematel aastatel on peamiste probleemidena läbivalt esinenud nii puudusi hankekorda või –plaani puudutavas, riigihanke dokumentide koostamisel kui ka riigihanke eeldatavale maksumusele vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmisel.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et riigihangete korraldamisel esineb struktuurseid probleeme, mis on ületatavad, kuid vajavad laiemat arutelu ja teadvustamist kõikide Eesti hankijate seas. Riigihankeõiguse reeglite rikkumine on ka põhjuseks, miks tuleb tihti struktuuritoetusi Euroopa Liidule tagasi maksta.

Tihti on probleemide allikaks vähene teadlikkus ning ajapuudus keeruka regulatsiooni ja selle alusel tehtud kohtupraktikaga tutvumisel. Arvestades, et ainuüksi 2021. aastal korraldati riigihankeid ca 5,15 miljardi euro väärtuses ning riigihankereeglid panevad paika selle raha jaotamise reeglid, on struktuursete probleemide tähelepanuta jätmine äärmiselt kulukas nii hankijatele kui ka meie ettevõtluskeskkonnale.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: