Oluline 27. aprillil kell 22.30:

- Mariupoli komandöri sõnul on Azovstali terasetehases ilma ravimite ja toiduta üle 600 haavatu; 

- Saksamaa valitsus andis loa umbes 50 õhutõrjesüsteemi tarnimiseks Ukrainale;

- USA kaitseministeerium loob Saksamaale Ukraina sõjalise abi juhtimiskeskuse;

- Kohtumisel ÜRO peasekretäriga kordas Vladimir Putin oma õigustusi sissetungiks Ukrainasse;

- Kiiev: Vene väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse

- Venemaa Belgorodi linnas, Ukraina piirist umbes 40 km põhja pool, on kuulda mitmeid plahvatusi;

- Suurbritannia: Ukraina kontrollib õhuruumi;

- Gazprom peatab tarned Poola ja Bulgaariasse, kuna mõlemad riigid keeldusid gaasi eest rublades maksmisest;

- Zelenski: Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma igaõhtuses videopöördumises, et Venemaa otsus lõpetada gaasitarned Poolasse ja Bulgaariasse näitavad, et "keegi Euroopas ei saa loota Venemaaga normaalsete majandussuhete jätkamisele", vahendas BBC.

"Venemaa ei pea vaid gaasi, vaid igasugust väliskaubandust relvaks. Ta lihtsalt ootab õiget hetke, mil üht või teist kaubandussektorit saab relvana kasutada," ütles Zelenski.

Ukraina presidendi sõnul näeb Venemaa ühendatud Euroopat sihtmärgina ja mida varem Euroopa nõustub, et ei saa sõltuda majandussuhetes Venemaast, seda kiiremini jõutakse stabiilsuseni.

Zelenski tänas Euroopa Komisjoni ettepaneku eest peatada riigi kaupadele kehtivad importtollid ja loobuda Ukraina terase-ekspordile seatud dumpinguvastastest meetmetest, mille eesmärk on toetada Ukraina majandust.

Zelenski pidas vestluse Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kus olid jutuks edasine abi Ukrainale ja kuues sanktsioonide pakett Venemaale. Zelenski sõnul peab sanktsioonide alla minema ka Venemaa nafta.

Krõvõi Rihi terasetööstus alustab taas tööd

Reutersi teatel alustas taas tööd Kesk-Ukraina suurima linna Krõvõi Rihi terasetehas, mis suleti Venemaa sissetungi alguses.

ArcelorMittal Krõvõi Rih alustas 9. aprillil ühe kõrgahju tööd, tehase neli ahju suleti veebruaris Venemaa sissetungi algul. Mais loodab ettevõte tööle saada ka teise ahju, kui olukord püsib stabiilne, ütles ettevõtte tegevjuht.

"Siit 60 kilomeetri kaugusel on Vene väed, nii et me ei tea, mis võib juhtuda täna või homme ja me loodame, et Ukraina väed suudavad nad tagasi lüüa," ütles ettevõtte tegevjuht.

Viimati suleti üle 80 aasta töötanud tehas täielikult teise maailmasõja ajal, mil see ka hävitati.

Ukraina väed hävitasid Ussisaarel Venemaa kontrollpunkti ja õhutõrjesüsteemi

Ukraina vägede teatel andsid nad löögi Venemaa vägedele Mustal merel asuval Ussisaarel, Ukraina jõud tabasid saarel asuvat kontrollpunkti ja õhutõrjesüsteemi.

Vene kaotused rünnakus on täpsustamisel, Venemaa ise pole rünnakut saarele kinnitanud. Vene väed võtsid saare üle Ukraina sissetungi alguses 24. veebruaril.

Mariupoli komandör: Azovstali tehases on üle 600 haavatu

Ümberpiiratud Mariupoli linna 36. merejalaväebrigaadi ülema kohusetäitja Sergi Volõna ütles, Azovstali terasetehases on üle 600 haavatud tsiviilisiku ja võitleja.

Tema sõnul ei ole vigastatute jaoks ravimeid ning ka tingimused ravimiseks pole sobilikud. Ta lisas, et sajad tsiviilelanikud, sealhulgas lapsed elavad ebasanitaarsetes tingimustes ning neil pole toitu ja vett.

Volõna esitas ka üleskutse Dunkerque'i stiilis vägede ja tsiviilisikute evakueerimiseks Mariupolist.

Hersoni inimesed avaldasid linnapea vastu meelt

Ukraina lõunaosas Hersonis avaldasid inimesed meelt okupatsioonivägede toetatud linnapea vastu ja lehvitasid Ukraina lippe.

Protestijate vastu kasutati pisargaasi.

Venemaa kaitseministeerium teatas teisipäeval, et Vene väed on enda kätte võtnud kogu Hersoni piirkonna. Moskval on kavas viia Hersonis läbi referendum linna ühendamiseks Venemaaga. See on pannud paljud linna elanikud ka oma kodudest põgenema.

Venemaal Belgorodis süttis laskemoonaladu

Venemaal asuvas Belgorodis kõlas kolmapäeva varahommikul mitu plahvatust. Võimud kustutavad tulekahjut laskemoonalaos, vahendas The Guardian. 

Piirkonna juht Vjatšeslav Gladkov ütles, et "ärkas varahommikul valju heli tõttu, mis meenutas plahvatust". 

Väidetavalt toimusid plahvatused Staraja Nelidovka küla juures, mis asub Ukraina piirist umbes 40 kilomeetri kaugusel. 

"Esialgsetel andmetel põleb laskemoonaladu. Tsiviilisikute seas inimohvreid polnud," ütles Gladkov

Venemaa Belgorodi oblast piirneb Ukraina Luhanski, Sumõ ja Harkivi piirkondadega. Kõikides neis piirkondades toimuvad praegu ägedad lahingud. 

Plahvatusi oli kolmapäeva varahommikul veel kuulda ka Kurski oblastis. Piirkonna võimude teatel on plahvatuste üksikasjad "selgitamisel".

Venemaa meedia teatel oli varahommikul kuulda plahvatusi ka Voronežis, vahendas CNN. 

Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak kommenteeris samuti viimaseid plahvatusi Venemaal. 

"Piirialade sõjalise infrastruktuuri hävitamise põhjused võivad olla väga erinevad. Varem või hiljem tuleb oma võlad tagasi maksta, kui üks riik otsustab teist riiki rünnata," ütles Podoljak. 

Kiiev: Vene väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse

Ukraina kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Venemaa väed on tunginud sügavamale Ida-Ukrainasse. 

Hoolimata mõningate külade kaotamisest tõrjusid Ukraina väed Luhanski ja Donetski oblastites tagasi üheksa Venemaa rünnakut. Kiievi teatel hävitati üheksa Venemaa tanki ja 11 suurtükisüsteemi, vahendas CNN. 

Venemaa väed jätkavad ka Azovstali terasetehase tulistamist. Tehases on umbes kaks tuhat Ukraina sõdurit ja tuhat tsiviilisikut. 

Tuhanded inimesed põgenevad enne fiktiivset iseseisvushääletust Hersonis

Venemaa kavandab kolmapäeval referendumit Hersoni linna ühendamiseks Venemaaga.

Hirm eelseisva hääletuse ja selle tagajärgede – võimaliku Venemaa kontrolli tugevnemise – ees on pannud paljud Hersoni elanikud kodudest põgenema.

Krõvõi Rihi sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul ütles CNN-ile, et Ukraina sõjaväel on õnnestunud evakueerida piirkonnast umbes 7000 inimest, osa jalgrattaga, osa kärudega või jalgsi.

"Inimesed ei taha ega saagi okupatsiooni all elada," ütles Vilkul kolmapäevase rahvahääletuse eel.

Ukraina armee teatel takistavad okupatsioonivõimud inimeste lahkumist Hersonist ja ka muudelt okupeeritud aladelt.

Venemaa kavatseb piirkonnas korraldada hääletuse, mida peetakse referendumiks, et näidata rahva toetust uue üksuse – Hersoni Rahvavabariigi – loomisele.

Ukraina: Venemaa pommitas Ida-Ukrainas asuvat haiglat, hukkus üks inimene

"Venemaa väed pommitasid kolmapäeval Ida-Ukrainas asuvat Severodonetski haiglat, hukkus üks inimene, "ütles Luhanski oblasti kuberner Serhõ Gaidai. 

"Venelased teadsid, et haigla pole tühi, seal olid patsiendid ja arstid. See ei takistanud Venemaal haiglat ründamast," teatas Gaidai. 

Valgevene laiendab raudteevõrgu rünnakute tõttu surmanuhtluse rakendamist

Valgevene otsustas kolmapäeval, et "terroriaktide" eest määratakse karistuseks surmanuhtlus, kuna sõjavastased aktivistid üritasid raudteevõrku saboteerida, vahendas Reuters.

Valgevene parlamendi alamkoda kiitis kriminaalkoodeksi muudatused heaks. Enne jõustumist vajab muudatus ülemkoja ja diktaator Aleksandr Lukašenko heakskiitu. 

"Destruktiivsed jõud jätkavad terroristlikku tegevust, provotseerides riigis ebastabiilsust ja konflikte. Terroristide tegevust ei saa õigustada," väitis Valgevene alamkoja spiiker.

Putin õigustas sissetungi Ukrainasse

Lõuna-Ukraina linnas Mariupolis, mida Venemaa on intensiivselt pommitanud, enam lahinguid ei toimu, rääkis Vene president Vladimir Putin teisipäeval kohtumisel ÜRO peasekretär Antonio Guterresiga.

Guterres kirjeldas arutelusid kui "avameelset", kuid kinnitas, et ta külastab Moskvat kui "rahu sõnumitooja".

ÜRO teatas, et Venemaa president Vladimir Putin nõustus "põhimõtteliselt" Punase Risti poolt tsiviilelanike evakueerimisega Azovstali terasetehasest.

Putin ütles Guterresele ka, et loodab sõjale diplomaatilist lahendust, kuid lisas, et Venemaa ei saa anda Ukrainale julgeolekugarantiid lahendamata territoriaalsete küsimuste ehk Krimmi ja Sevastopoli pärast.

USA kaitseministeerium loob Saksamaale Ukraina sõjalise abi juhtimiskeskuse

Kaitseministeerium on loonud USA Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonnas Saksamaal juhtimiskeskuse nii USA kui ka liitlasvägede saadetiste koordineerimiseks ja Ukrainale sõjalise abi toimetamise sujuvamaks muutmiseks.

EUCOMi Ukraina juhtimiskeskus ehk ECCU asub USA Euroopa väejuhatuse peakorteris Stuttgardis ja seda juhib USA kahetärnikindral, vahendab CNN. Keskus teeb tihedat koostööd rahvusvahelise doonorite koordineerimiskeskuse ehk IDCC-ga.

Juhtimiskeskus haldab ka enam kui 40 partner- ja liitlasriigi võrku.
See uus liitlaste rühm kohtub kord kuus, teatas USA kaitseminister Lloyd Austin varem teisipäeval.

Saksamaa tarnib Ukrainale õhutõrjesüsteeme

Kaitseminister Christine Lambrecht teatas teisipäeval Saksamaal USA õhuväebaasis Ramsteinis toimunud rahvusvaheliste kaitseametnike kohtumisel Gepard õhutõrjesüsteemide tarnimisest Ukrainale.

"Otsustasime eile, et toetame Ukrainat õhutõrjesüsteemidega. Just seda vajab Ukraina praegu õhuruumi maapinnalt kindlustamiseks," ütles Lambrecht baasis peetud kohtumisel.

Saksamaa seisis algul vastu üleskutsetele varustada Kiievile relvi, nõustudes andma ainult humanitaarabi ja meditsiinivarustust. Selline lähenemine oli kooskõlas Saksamaa aastakümnete pikkuse poliitikaga mitte tarnida kriisipiirkonda surmavaid relvi. Kuid liitlaste ja Saksa avalikkuse surve all oli valitsus sunnitud reegleid põhjalikult muutma.

ISW: Venemaa liigub visalt edasi

Sõjauuringute instituudi (ISW) mõttekoja värskeima hinnangu kohaselt teeb Venemaa aeglaselt edusamme sissetungil Ukrainasse.

Washingtonis asuv organisatsioon teatas, et Vene väed liiguvad metoodilisemalt ja aeglasemalt kui sõja varasematel etappidel ning on hakanud tegema "tervemaid" sõjalisi valikuid.

Ukraina väed seisavad kindlalt vastu idas, kuid mida lähemal Harkivile seda vähem leiavad venelased vastupanu.

Lahingud Mariupoli linnas jätkuvad. Lisaks Azovstali tehase tugipunktile on ukrainlastel "tõenäoliselt endiselt oluline positsioon väljaspool tehast", ütles ISW.

Mõttekoda ütleb ka, et plahvatustega Moldovas püütakse konflikti kaasata Transnistria piirkonna venemeelseid vägesid.

Ukraina säilitab olulise õhukontrolli

Kiiev kontrollib endiselt suuremat osa Ukraina õhuruumist, teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma viimases värskenduses.

Venemaa õhutegevus on keskendunud eelkõige Ukraina lõuna- ja idaosale. Postitus lisab, et Moskval on piiratud juurdepääs Põhja- ja Lääne-Ukraina kohal, mis tähendab, et ta saab oma rünnakuid anda ainult ohutust kaugusest.

Ühendkuningriik väidab, et Vene väed kasutavad Mariupolis juhitamatult vabalt langevaid pomme, mis on vähem täpsed ja põhjustavad suurema tõenäosusega tsiviilohvreid.

Tiraspoli väitel tulistati Ukrainast Transnistriat

Ukrainast tulistati Transnistria piirkonnas asuva linna pihta, kus Venemaal on laskemoonalaod, vahendas Interfax piirkonna politsei teadaannet. 

Venemaal on Transnistrias umbes 1500 sõjaväelast, vahendas Bloomberg.

Zelenski: Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa üritab piirkonda destabiliseerida sõjalise tegevusega Moldovast lahku löönud Transnistria piirkonnas.

"See on vaid üks Venemaa föderatsiooni sammudest. See destabiliseerib piirkonda ja ähvardab Moldovat," ütles Zelenski ajakirjaniku küsimusele teisipäeval Kiievis IAEA peadirektori Rafael Mariano Grossiga ühisel pressikonverentsil.

Viimastel päevadel on sagenenud Vene vägede raketitulistamised ja operatsioonid Transnistrias.

"Mis puudutab teatud Vene vägesid, kes viibivad pidevalt ajutiselt okupeeritud territooriumil – see on olnud nii palju-palju aastaid. Teame, et nad on valvel ja ootavad lihtsalt käsku," ütles Zelenski.

Zelenski: Venemaal ei ole õigust "šantažeerida" tuumarelvade ohuga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis teisipäeval Kiievis Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori Rafael Mariano Grossiga ühisel pressikonverentsil Venemaast ja tuumarelvadest, kritiseerides samal ajal Vene vägede hiljutisi operatsioone Tšornobõli tuumaelektrijaamas.

"Täna, Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi 36. aastapäeval, oli maailm taas vaid sammu kaugusel katastroofist, sest Vene vägede jaoks oli jaam vaid järjekordne lahingutegevuse tsoon, kus nad ei hoolinud tuumaohutusest, "ütles Zelenski.

Zelenski süüdistas Vene vägesid tuumaohuga mittearvestamises ning tehase mitme piirkonna, sealhulgas juhtimiskeskuse ja labori rüüstamises ja kahjustamises.

Ta hoiatas, et nende hoolimatus annab märku ohust, et Venemaa kasutab tuumarelvi.

IAEA ohutusinspektorid teevad tihedat koostööd oma Ukraina kolleegidega, et jälgida ja võrrelda kiirgusmõõtmisi tehases ja keelutsoonis ning seejärel säilitada kohalolek "nii kaua, kuni olukord seda nõuab," kinnitas Grossi.

Suurbritannia kutsub maailma üles varustama Ukrainat sõjalennukitega

Suurbritannia välisminister Liz Truss teatas kolmapäeval, et Suurbritannia ja teised lääneriigid peaksid andma Ukrainale sõjalennukeid osana oma pikaajalisest sõjalisest toetusest.

Ukraina on korduvalt palunud lahingulennukeid, eriti nõukogudeaegseid hävitajaid, mida nende piloodid tunnevad. Lääne liitlased ei ole tahtnud nii kaugele minna, kartes Venemaad provotseerida.

Kuid kuna NATO liikmed suurendavad oma toetust Ukrainale pikema laskeulatusega relvadega, ütleb Truss, et nad peaksid minema veelgi kaugemale.

Samuti kutsus ta läänt üles lõpetama Venemaa nafta- ja gaasiimpordi ühekorraga ja lõplikult. Truss kutsus ka üles "taaskäivitama" rahvusvahelist julgeolekusüsteemi, mis tema sõnul Ukrainas läbi kukkus.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 22 400;

- tankid 939;

- jalaväe lahingumasinad 2342;

- lennukid 185;

- kopterid 155;

- autod ja muud sõidukid umbes 1666;

- kütuseveokid 76;

- laevad / paadid 8

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Hiina droonifirma peatab äritegevuse Venemaal ja Ukrainas

Droonihiiglane DJI Technology Co Ltd on esimene suur Hiina ettevõte, mis on pärast sõja algust lõpetanud äritegevuse Venemaal ja Ukrainas.

Kolmapäeval ütles DJI pressiesindaja Reutersile, et selle sammu eesmärk oli mitte teha avaldust ühegi riigi kohta, vaid teha avaldus meie põhimõtete kohta.

"DJI jälestab meie droonide kasutamist kahju tekitamiseks ja me peatame ajutiselt müügi nendes riikides, et aidata tagada, et keegi ei kasutaks meie droone võitluses," ütles pressiesindaja.

DJI pressiesindaja ütles eelmisel kuul, et ettevõte märkas veebis kaadreid, mis viitasid sellele, et Venemaa sõjavägi kasutab tema tooteid, kuid ei suutnud seda kinnitada.