Eesti soovib EL-ilt kriisi leevendamiseks suuremat paindlikkust ja lisaraha

Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei

Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, kus tegid ettepaneku eraldada erakorralisi vahendeid Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ning võimaldada paindlikkust sõja tõttu raskustesse sattunud ehitusprojektide elluviimiseks.

"Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku panna Putini alustatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv (SEAR), mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks. Lisaks peaks Euroopa Liit olema valmis andma ka erakorralist abi," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteate vahendusel.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada EL-i eelmise eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Soov suuremaks paindlikkuseks ehituste rahastamisel

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus. See paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

"Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku leevendada reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel, selleks et pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks," ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali.

"Samuti leiame, et uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest viis protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Meil peab sellistes olukordades nagu praegu olema võimalik tekkivatele probleemidele kiiresti reageerida. Tegime  ka ettepaneku, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid saaks valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt," ütles Tali.

Euroopa Komisjonile saadetud pöördumisega ühinesid Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: