Politico: Vene oht lagundab EL-i kasinusriikide ühtsust

Vajadus Venemaalt lähtuvale ohule vastu astuda on muutmas Euroopa Liidu rikaste, põhjapoolsete liikmesriikide suhtumist eelarvedistsipliini ning sellega lagundamas nende ühisrinnet suurema kulutamise ja võimalike ühislaenude võtmise vastu, kirjutab väljaanne Politico.
Kui Saksamaa ja koos temaga rangeid eelarvereegleid hindavad Austria, Taani, Rootsi, Soome ja Holland hoidsid aastaid positsiooni – ei mingit ühisvõlga, eelarvelisi tasuta rahalisi vahendeid ega absoluutselt mingeid blankotšekke Brüsseli jaoks – siis nüüd on selles koalitsioonis tekkimas praod, märkis Politico teisipäeval avaldatud artiklis.
Sõda Euroopa piiridel, majanduslikud nihked ja NATO-st taandumisega ähvardav USA president Donald Trump on sundinud Euroopa riike oma positsioone ümber vaatama, mis on pannudki kasinust pooldavate riikide ühtsuse kõikuma just siis, kui Euroopa Liit valmistub oma järgmise suure eelarve läbirääkimisteks.
Varem töötasid kokkuhoidlikud riigid välja oma hästi ettevalmistatud strateegia, et peatada peamiselt lõunapoolsete liikmesriikide ideid, mis olid seotud suurema kulutamisega, ütles üks mitmete eelarvekõneluste pidamise kogemusega EL-i valitsusametnik Politicole. Kuid eelseisvad läbirääkimised ajavahemikku 2028-2034 hõlmava eelarveraamistiku (MFF) üle tõotavad tulla täiesti teistsugused, lisas anonüümsust palunud ametnik.
"Rühm Põhja- ja Baltimaid [töötab] teistsuguse nägemuse alusel, mis keskendub julgeolekuprobleemile ja mis eristab neid teistest kokkuhoidlikest riikidest nagu Holland ja Austria," tõdes ka Jacques Delors Institute'i mõttekoja analüütik Eulalia Rubio Politicole.
Taani on pöördumas
Väljaanne toob eriti kujuka näitena esile Taani, mis EL-i kollektiivkaitse ja välisohtudele vastupanuvõime vajadusi silmas pidades on andnud märku oma positsioonide muutmisest fiskaaldistsipliini suhtes.
Suurim tõestus sellele nihkele tuli välja Taani peaministri Mette Frederikseni uusaastakõnes, kui ta jahmatas EL-i eelarveveterane, propageerides kaitsekulutuste suurendamist, riigiabi ja investeeringuid Euroopa suveräänsuse tugevdamisse.
Riigi jaoks, mis on olnud pikka aega skeptiline Euroopa Liidu sügavama integratsiooni suhtes, tähistasid Frederikseni sõnad seismilist nihet.
Olles surutud Venemaa sõjategevuse ja USA presidendi vahele, kes tahab Gröönimaad tema riigilt ära rebida, asus Frederiksen toetama Prantsusmaa stiilis Euroopa suveräänsuse ideed, mida Kopenhaagenis oli kuni viimase ajani peetud vastuvõetamatuks.
"[Me vaatame] uue pilguga riigiabi, ühisvõlga ja EL-i eelarvet. See on uus aeg," ütles Frederiksen detsembris antud intervjuus.
Analüütikud hindasid tema sõnavõttu kui märki Taani positsiooni muutumisest EL-i suhtes ja potentsiaalsest kiilust Saksamaa ja kasinust pooldavate Põhjamaade liidus.
"[Frederiksen] on isiklikult oma positsiooni 180 kraadi pööranud," ütles Bruegeli mõttekoja analüütik Jacob Funk Kirkegaard. Tema hinnangul võimaldab see peaministril eelarveläbirääkimistel "maksimeerida Taani mõju", kuna ta saab olla sillaehitaja erinevate riikide rühmade vahel.
See pole sugugi väike muutus, rõhutas Politico. Frederiksen on EL-i üks stabiilsemaid ja kogenumaid juhte ning tema riik on selle aasta lõpus Euroopa Liidu Nõukogu roteeruv eesistujariik, mis annab Kopenhaagenile olulise mõju bloki tegevuskavale.
Palju oleneb Saksamaa uuest valitsusest
Siiski ei ole mitte kõik veendunud, et kokkuhoidlike riikide koalitsioon on täieliku lahkumineku äärel. "Seal on palju suitsu ja peegleid," hoiatas üks EL-i diplomaat. "Raske on aru saada, millised on kellegi tegelikud positsioonid."
Kindel on see, et Venemaa sissetung Ukrainasse on sundinud EL-i põhjapoolseid liikmeid oma arvestusi muutma, seda eriti kaitsekulutuste osas. Sellised riigid nagu Soome ja Eesti, mis on konfliktile geograafiliselt lähemal, taganevad nüüd relvaostude rahastamise nimel senisest seisukohast, et EL-i ühisvõlga ei tohi võtta – see mõte oli varem kokkuhoidlike riikide jaoks mõeldamatu.
Samas pole mõned teised liidu liikmed oma meelt muutnud. Saksamaa ja Holland on jätkuvalt kindlalt EL-i ühise kaitsevõla vastu, rõhutades süvenevat lõhet kasinusriikide koalitsioonis.
Tõenäoliselt tugevdab ka Austria oma vastupanu EL-i ühisvõla võtmisele, kui uueks kantsleriks saab Venemaa-sõbralik paremäärmuslane Herbert Kickl, märkis Politico.
Sellegipoolest pole liit täielikult surnud, rõhutas väljaanne. Kasinust pooldavad riigid hoiavad ühist seisukohta EL-i regionaalrahastuse sidumisel – mis on enamasti suunatud madalama sissetulekuga piirkondadele Lõuna- ja Ida-Euroopas – struktuurireformidega, mille eesmärk on muuta nende majandus konkurentsivõimelisemaks. EL-i diplomaadi sõnul tuli vana kokkuhoidlike riikide rühm viimati kokku novembris, kui räägiti läbi EL-i aastaeelarvet ning võitles kulutuste suurendamise vastu.
Jacques Delorsi instituudi analüütik Rubio ennustas, et rühm naaseb tõenäoliselt ühtsena ka eelseisvatel eelarveläbirääkimistel: "Ma ei usu, et kokkuhoidlike ja netokasusaajate (need, kes saavad EL-i eelarvest rohkem raha, kui sisse maksavad – toim.) koalitsioonid kaovad."
Kuid ta lisas, et tekkida võib täiendav surverühm, mis koosneb Poolast ja Ida-Euroopa riikidest, mis soovivad rohkem keskenduda julgeolekuküsimustele.
Sellest hoolimata usuvad paljud, et kokkuhoidlike riikide rühma saatuse tõeline proovikivi saabub siis, kui Saksamaa valimised võidab Friedrich Merzi juhitud paremtsentristlik Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU).
CDU juhitud valitsus seisaks tõenäoliselt vastu suurtele EL-i kuluprojektidele, olgu siis kaitse- või roheliste investeeringute jaoks. Kui aga bloki suurim riik muudab meelt ja muutub kulutamise suhtes paindlikumaks, järgivad tema seni tõrksad liitlased tõenäoliselt Berliini eeskuju.
"Ootame endiselt suurt poissi," ütles EL-i valitsusametnik Berliinile viidates. "Tema on MFF-i gravitatsioonipunkt, kõik järgivad Saksamaa seisukohta."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico