Kristian Jaani: ajutine piirikontroll andis meile eelise

Kristian Jaani
Kristian Jaani Autor/allikas: Siseministeerium

3. märtsil taastasime ajutiselt Eesti-Läti piiril kontrolli. Tavapäratu käik, sest eristusime sellega teistest Euroopa Liidu riikidest. Abistamise ja suunamise taustal saime kindlustunde, kes Eestisse tulevad ja kui palju tulijaid on, kirjutab Kristian Jaani.

Sisuliselt tugevdasime piirikontrolli juba alates 24. veebruarist. Miks julgen väita, et ajutise piirikontrolli taastamisel oli tegemist õigeaegse ning vajaliku otsusega, millest oli kasu nii meile kui ka Ukrainast põgenevatele inimestele? Aga ühtlasi meie naabritele, kes said aimu, milline on tegelik sõjapõgenike vool meie regiooni.

Ajutine piirikontroll täitis laias laastus kaht peamist eesmärki: julgeolek ja ukrainlaste abistamine. Tänu sellele saime Ukrainast saabujatest parema ülevaate ning samal ajal pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet koos suunamisega esmaste teenuste juurde. Tuletame meelde, et tippajal saabus Eestisse Läti kaudu ligi 2000 põgenikku päevas.

Alates piirikontrolli taastamisest aitasid meie tublid politseinikud Eesti-Läti piiril enam kui 37 000 Ukraina sõjapõgenikku. Meie mastaape arvestades oli see suur väljakutse, millega edukalt toime tulime. Politseile sügav kummardus.

Alates 11. märtsist juhiti eesotsas PPA peadirektoriga konkreetselt ja professionaalselt ka hädaolukorda. Seeläbi oleme nüüdseks saanud asjaomastes asutustes asuda täitma oma igapäevased ülesandeid. Asutusteülest juhtimist enam vaja pole. Kolme kuuga saime masinavärgi nii tööle, et sissetallatud rada lubab jätkata teisiti.

Rändekanalid on muutunud

Abistamise ja suunamise taustal saime kindlustunde, kes meie riiki tulevad ja kui palju tulijaid on. Sõjas reeglid painduvad ning tuleb alati arvestada erinevate ohtudega. On äärmiselt vajalik, et põgenike kohta on meil vajalik ülevaade, mis annab kindlustunde ka julgeoleku vaatest.

Praeguseks on Lätist saabuvate põgenike arv oluliselt vähenenud ning rändekanalid muutunud. Enamik põgenikest saabub Eestisse Venemaalt, sest sõjategevus käib peamiselt Ukraina riigi idaosas. Ligi kolm neljandikku tuleb Venemaa kaudu.

Sellest lähtuvalt on mõistetav, miks pole enam vajadust Läti suunal piirikontrolliga jätkata. Ja ressurss tuleb suunata sinna, kus on järgmised väljakutsed. Küll aga pole vaja üle korrata kontrollivajadust meie välispiiril, see töötab täies mahus ööpäev läbi Ja nii peabki olema.

Meie ajaloost lähtuvalt tunneme Ukraina valu erakordselt lähedaselt. Pole saladus, et seal võideldakse justkui meie enda vabaduse eest. Seega on arusaadav, miks Eesti on meie võimalusi ja rahvaarvu arvestades olnud eesrindlik Ukraina abistaja. Seda riigi, erasektori, üksikisikute ja vabaühenduste tasandil, nii Ukrainas kui ka Eestis.

Oleme andnud endast parima, et aidata ukrainlastel kohaneda võimalikult kiiresti siinse eluga. Selle aluseks on ajutise kaitse saamine. Politsei- ja piirivalveameti töötajate ning vabatahtlike abiga on ajutise kaitse saanud enam kui 25 000 ukrainlast. Järjekordne näide, kuidas heas koostöös on võimalik edukalt lahendada pretsedendituid väljakutseid. Alguses oli see tõesti raske ning vajas suurt pingutust.

Julgesime ise otsustada ja tegutseda

Kas me olime sajaprotsendiliselt kõigeks valmis? Vastan ausalt, et mitte igas aspektis. Ent kohanesime olukorraga kiiresti, tegime vajalikud otsused, kaasasime abijõude ning saime ratta õiges suunas veerema.

Üheks oluliseks alustalaks oli kindlasti märtsi alguses tehtud otsus taastada ajutine piirikontroll Eesti-Läti piiril situatsioonis, kus teised EL-i riigid seda paslikuks ei pidanud. Taas kord julgesime ise otsustada ning ise kiirelt ja konkreetselt tegutseda.

Olukord Ukrainas on endiselt keeruline ning lõpptulemus raskesti ennustatav, seda muidugi Venemaa vaatest. Meil tuleb jätkuvalt arvestada erinevate stsenaariumitega. Eestis tuleb sõltumata siia jäävate ukrainlaste arvust teha kõik selleks, et meie inimesed oleksid jätkuvalt ühtehoidvad. Sidus ühiskond vajab igaühe panust sõltumata rahvusest, kultuurist või muust staatusest.

Agressor otsib alati võimalusi, kuidas panna õun seestpoolt ussitama. Selleks tuleb valmis olla ning teha ka edaspidi julgeid otsuseid. Kinnitan, et oleme valmis ning tegutseme.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: