"Oleme tõesti koos siseministeeriumiga välistööjõu kaasamise soodustamise ettepanekute osas kokkuleppele jõudnud," ütles majandusministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster neljapäeval ERR-ile. "Ettepanekuid hakkab lähiajal arutama riigikogu põhiseaduskomisjon. Meie eesmärk on, et seadus jõustuks 2023. aastal," lisas ta.

Kahe ministeeriumi ühisettepanekud hõlmavad kolme valdkonda.

Esimese muudatusena soovib valitsus alandada spetsialistile makstava töötasu nõude määra kahekordselt Eesti keskmiselt brutokuupalgalt 1,5-kordse keskmise brutokuupalgani.

"Oma valdkonna spetsialistide toomine on vajalik neil erialadel, kus Eestis jääb vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid puudu. Eesti keskmine brutopalk on üha kasvamas ja täna suudab kahekordse keskmise palga nõuet täita vaid IKT-sektor, kus sektori keskmine palk on vaieldamatult Eesti kõrgeim," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. "Aga spetsialiste vajavad ka teised valdkonnad, mille keskmine palk ei ole võrreldav IKT-sektori palgatasemega, nagu masinatööstus, energeetika ja finantssektor," lisas minister.

Teiseks soovitakse pikendada sisserände piirarvu välise ajutise töötamise perioodi täna kehtivalt ühelt aastalt kolme aastani.

"Uute töötajate värbamisel kuluvad paratamatult esimesed kuud tööle sisse elamiseks ja nii võib tekkida olukord, kus tööandja on töötaja välja koolitanud ning siis tuleb tal juba Eestist lahkuda. Kaheaastane elamisluba töötamiseks võimaldaks lühiajalise loa alusel Eestis töötaval välismaalasel siin töötamist jätkata, kui tööandja on olnud usaldusväärne, maksnud korrektselt nii palka kui makse ning soovib töösuhet jätkata," selgitas Sutt.

Kolmandaks soovib valitsus hõlbustada välistööjõu kaasamist tehnoloogial põhinevatele ettevõtetele, mis on teinud kolme aasta jooksul vähemalt 20-protsendise käibekasvu.

Suti selgituste kohaselt puudutab ettepanek globaalse kasvupotentsiaaliga kasvuettevõtteid, mis on Eestis tegutsenud vähemalt kümme aastat, millel on Eestis vähemalt 50 töötajat, mis on viimase aasta jooksul tasunud vähemalt ühe miljoni euro ulatuses tööjõumakse ning mille tasutud tööjõumaksud on viimase kolme aasta jooksul kasvanud vähemalt viiendiku võrra.

"Praeguse kasvutempo juures moodustavad kasvufaasis iduettevõtted 2030. aastal juba 30 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT)," ütles Sutt. "Tänaseks on tehnoloogiaettevõtted ka paljud tööstusettevõtted, kelle suurimaks lisandväärtuseks on just enda arendatud tarkvara masinatel. See tähendab, et riigina peame soodustama nende kiirelt arenevate ettevõtete Eestis tegutsemist ja meie majandusse panustamist," lisas ta.

Ministri sõnul kvalifitseeruks lähiaastatel sellele meetmele hinnanguliselt 21 ettevõtet, meetme mõju makstulule oleks eelduslikult vähemalt 160 miljonit eurot aastas ning Eestis lisanduks umbes 12 000 töökohta.