Muudatuste eesmärk on soodustada välistööjõu toomist Eestisse, võimaldades värvata senisest lihtsamalt töötajaid Euroopa Liidu välistest riikidest.

Esimene kolmest olulisemast muudatusest välismaalaste seaduses puudutab spetsialistile makstava töötasu nõude määra langetamist kahekordselt Eesti brutokuupalgalt 1,5-kordsele palgale.

"Tippspetsialistidest rääkides on sellest kindlasti abi ka väljaspool IKT sektorit, ükskõik kas me räägime masinatööstusest, elektroonikatööstusest keemiatööstusest, energeetikast või finantssektorist," rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Teiseks soovitakse pikendada sisserände piirarvu välise ajutise töötamise perioodi täna kehtivalt ühelt aastalt kolme aastani. Siin jääb jätkuvalt Eesti keskmise palga maksmise nõue.

Energeetika- ja automaatika ettevõttel ABB on Eestis kaks suurt tehast ning neil on pidevalt vaja värvata tootmistöötajaid eri rollidesse. Suur hulk välistööjõust on Ukrainast, aga ka Valgevenest ja Venemaalt.

"Täna meil ongi murekoht see, et tootmistöötajad, kes tulevad välismaalt lühiajalise töötamise registreerimisega, nad saavad olla siin aasta aega ja siis nad peavad jälle lahkuma, et nad just on saanud selgeks oma tööprotsessid ja, ja neil on ka hea meel siin seda tööd teha ja peavad juba lahkuma, et kindlasti see leevendab, aga nagu mainitud, me kindlasti tahaksime, et vaadatakse üle üldkvoodi piirang, et ei peakski tulema siia lühiajaliselt, vaid nad saaksidki olla kolm aastat või viis aastat või nagu meil on vaja ja neil on vaja," ütles ABB Baltikumi personalijuht Tuuliki Poom.

Kolmandaks soovib valitsus hõlbustada välistööjõu kaasamist tehnoloogial põhinevatele ettevõtetele, mis on teinud kolme aasta jooksul vähemalt 20-protsendise käibekasvu.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson hoiatab plaanitavaid muudatusi kommenteerides, et kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud pidurdab palgatõusu.

"Norras tehtud uuringud kinnitavad, et need sektorid, kus on rohkem välistööjõudu, et seal päriselt ongi juhtunud see, et palgad on tõusnud kaks korda aeglasemalt kui nendes teistes. Ehk siis me peame seda fakti tunnistama ja mõtlema, et mida me teha saame," rääkis Peterson.

Petersoni sõnul on paratamatu, et välistööjõudu meile tuleb, kuid peame pingutama, et kohalikul töötajal oleks oma ametis majanduslikult turvaline jätkata.