Eesti saab keskmaa õhutõrje aastaks 2025
Kaks aastat ettevalmistatud hange kuulutatakse välja veel sel kuul, teatas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
"Hanke ettevalmistustööd algasid juba aastal 2020, kui alustasime suhtlust otse tootjatega. Tehnilise kirjelduse koostamine algas selle aasta alguses ning hanke kuulutame välja veel maikuu jooksul," selgitas RKIK-i side ja radari kategooriajuht Priit Soosaar. "Tänaseks oleme suhelnud seitsme rahvusvahelise relvatootjaga ning loetud päevadega jõudmas lõpliku tehnilise kirjelduseni, mis on pakkumiste tegemise aluseks," lisas Soosaar
Hanke täpne hind selgub juulikuus, kui RKIK on koostanud detailse hankekava. Esmased läbirääkimised toimuvad kõikide Eesti nõuetele vastavate lahenduste pakkujatega.
Lisaks 1. jalaväebrigaadi soomustamisele ning suurtükivõime ja laskemoonatagavarade suurendamisele on võrdväärselt oluline ka õhutõrje mitmekihilisuse saavutamine. Planeeritav õhutõrje võimaldab võidelda vastase lennuvahendite ning osaliselt ka rakettide vastu.
Keskmaa õhutõrje "mullid" aitavad turvata üle Eesti kaitseväe reservüksuste mobilisatsiooni ning liitlaste tugevduste saabumist Eesti sadamates ja lennuväljadel.
Süsteemi laskeulatus peab olema rohkem kui 30 km. Keskmaa süsteemid lasevad kuni 50 km kaugusele ja erinevalt lähimaa süsteemidest suudavad need tabada ka rakette.
Kaks kuud tagasi osalesid Eestis õppustel Saber Strike Soome keskmaa õhutõrjekompleksid NASAMS. Norras valmistatud süsteem ei tulista sõidukilt, selle ülesseadmine ja mahavõtmine kestab tund aega.
"Süsteem peaks olema väga mobiilne ja see on järjekordne õppetund Ukrainast. Positsioonialal väga pikalt olla ei saa," rääkis kolonelleitnant Tanel Lelov.
Samuti eeldab see konkreetne süsteem piisavalt suurt lagedat ala raketi väljalaskmiseks. On olemas ka vertikaalstardiga raketid, räägib õhutõrjepataljoni ülem.
Rakettide töökorras hoidmine ehk elutsükli maksumus moodustab vähemalt kolmandiku hinnast. "Selleks peab riik kindlasti leidma lisavahendeid praegu olemasolevale kaitse-eelarvele. Need summad aastate lõikes on mitmed miljonid," sõnas Soosaar.
Relvad peavad Eestil olema aastaks 2025, otsustas valitsus. Varasemalt on relvade maksumuseks hinnatud 350 miljonit eurot.
Toimetaja: Mari Peegel