Eilne Postimees kirjutas, et riigieelarve sai kokku, sest vähendati riigikaitse ambitsioone. Kas see on tõene väide ja miks riigikaitselt asutakse kokku hoidma? Kas on tõsi, et planeeritud kolme õhukaitsemulli kolme asemel tuleb kaks õhukaitse mulli?

Tõsi on see, et vabariigi valitsus otsustas õhukaitse Eestile hankida. See, kas planeeritakse kahte või kolme, antud ajahetkel ei olnud nii oluline. Me lähtusime sellest, et me saame mõlema versiooniga hakkama ja sellest, et kaitseväe juhataja saab kenasti oma kaitseplaane seada.

Arvestame sellega, et ühe õhukaitsemulli tekitamine tähendab seda, et meil on võimalik teda ka liigutada. Õhukaitset on eelkõige vaja esialgu selleks, et meie kaitseplaanides ette nähtud tegevused saaksid ära tehtud ja siis on võimalik neid mulle ka liigutada vastavalt sellele, kuhu neid kõige rohkem vaja on. Nii et lühike vastus on see, et me läheme hankega edasi. Me ootame hanke tulemusi kümne päeva pärast ja siis me saame täpselt vastuse sellele, et milline see võime täpselt tekib.

Indikatiivselt võime öelda, et me räägime praegu kahest võimalikust mullist, aga sõltub ka sellest, kuidas pakkujad pakuvad näiteks mullide suurusi ja nii edasi. Siin on väga palju sõjalisi detaile, millele valitsus ei pidanudki väga keskenduma, vaid keskenduma sellele, et milline on see limiit, millega me saame arvestada ja kuidas me saame edasi liikuda.

Ehk siis asi on rahas. Kui selle raha eest saaks kolm või neli õhukaitse mulli, siis vabariigi valitsusel pole selle vastu ka midagi. Lihtsalt küsimus on selles, et riigi rahalise võimekuse eest ei pruugi lihtsalt üle kahe õhukaitse mulli saada?

Seda võib ka niimoodi tõlgendada. Me teame enam-vähem turu uuringutest, kui palju õhukaitsevõimekuse tekitamine maksab. Me teame seda, mida me oleme hankes läinud küsima ja me oskame enam-vähem hinnata, kui palju meil on võimalik õhutõrjet saada. Aga kaitses on alati niimoodi, et kui on rahalist suutlikkust rohkem, saab ka võimet rohkem. Aga me peame lähtuma sellest, kui palju me oleme maksumaksjatena kõik koos valmis sellesse panustama, et Eesti kaitse oleks maksimaalselt efektiivne.

Aga kuhu need mullid tulevad? Kas see on poliitikute öelda või see on puhtalt kaitseväe ja kaitseväe juhi otsustada? Näiteks peaminister Kaja Kallas ütles jaanipäeva eel Wall Street Journal´ile antud intervjuus, et Eesti kultuur ja Tallinna vanalinn ei pruugi olla kaitstud selle nii-öelda vana NATO lähenemise koha pealt. Kui need mullid tulevad, siis kas Tallinna vanalinn ja Eesti kultuur on kaitstud?

Need mullid tehakse sõjalise planeerimise järgi. Sõjaline planeerimine loomulikult lähtub eelkõige sellest, et Eesti riik tervikuna oleks kaitstud, et meie pealinn oleks kaitstud, et meie väed oleks kaitstud ja me saaksime teha vajadusel täpselt selles mahus vastutegevust, nagu meil vaja on.

Nii et me lähtume kaitseväe juhi parimast teadmisest, me lähtume sellest, et kaitseväejuhataja ja kaitsevägi saaksid Eesti kaitse üles ehitada meile võimalikult hästi. Ja seda kõikide võimete puhul. Nii rannikukaitse puhul, mida me oleme soetanud, nii lühimaa õhutõrje puhul, mida me oleme soetanud, nii HIMARS-id, mis on Eestisse tulemas, kui ka tankitõrjerelvad ja kõik muud soetused kogumahus üle 1,2 miljardi euro. Need otsused peavad kõik võimestama ja paremaks muutma Eesti riigikaitset.

Mis siis kaitseta jääb, kui plaaniti kolm, aga tuleb kaks. Kas kaitseta jääb siis Tapa või jääb kaitseta Tartu? Tartu linnavõim on kõikide nende kuude jooksul rõhutanud seda, kuivõrd oluline on ka Tartu kaitse.

Eesti riigis ei jää kaitseta midagi. Me kaitseme kõiki Eesti riigis. Arvestame seda, et täna õhukaitset meil üldse ei ole peale lühimaa õhutõrje ja lühimaa õhutõrje muutub ka oluliselt tugevamaks. Ja meil on olemas liitlased, kes toetavad meid õhust. Meie ülesanne on tagada Eesti riigi püsima jäämine, Eesti rahva kaitse. Ja seda me teeme. Ja sõjaline juhtkond teeb kõik oma plaanid loomulikult vastavalt sellele, mis on nende kasutuses olevad võimed, pluss liitlaste võimed.

See on järjepidev töö, et me saaksime öelda, et millised on meie enda võimed, milliseid võimeid me vajame juurde oma NATO liitlastelt ja milliseid võimeid me peame lähiaastatel veel lisaks täiendavalt maksumaksja rahakotist soetama. Nii see kahjuks on.

Mis lugu on ballistiliste rakettide kaitsega? On seda vaja? Kas see tuleb? Või siis on see liiga kallis ja seda ei saa esimeses järjekorras lubada?

Me alustame teadmises, et kohe me ballistiliste rakettide vastast võimet ei soeta. See on rahaliselt väga kallis, aga me oleme valitsuses kokku leppinud selle, et seda õhukaitsesüsteemi, mille ma soetame, peab olema võimalik edasiarendusena suurendada ballistiliste rakettide vastase kaitsevõimekusega õhukaitseks.

Kui suur on järgmisel aastal riigikaitsekulude osakaal eelarvest?

Järgmisel aastal on meil riigikaitsekulud 2,7 või 2,8 protsendi juures. Võib-olla isegi natuke rohkem. See sõltub ka viimastest otsustest, mis me teeme, näiteks liitlaste kohalolekuga seoses. Nii et täpse numbri ma saan eeldatavalt öelda siis, kui me riigieelarve riigikogus üle anname. Viimased otsused on veel sel nädalal tulemas.

Ja kui saabub majanduslangus, nagu ennustab täna Eesti pank, siis protsent võib olla veelgi suurem või on oht, et ikkagi midagi tuleb ka riigikaitselt ära võtta või need otsused on sellised, et ega neid tagasi pöörata enam ei ole mõistlik?

Mina ei näe seda võimalust, et meil oleks võimalik riigikaitsest juba midagi otsustatust ära võtta. Me oleme läinud ju enamus eraldatud vahendite hankimiseks juba riigihankesse. Ja kõik, mis puudutab juba seda otsustatud 816 miljonit pluss täiendavad õhukaitse ja liitlaste vahendid, mis tulevad veel selle eelarvega. Suures osas on kõikidega mindud hankesse. Ka selle õhukaitse puhul on riigihange välja kuulutatud ja me peame minema riigihankelepingusse nii kiiresti kui võimalik, selleks, et tõesti 2024 ja 2025 oleksid välja õhukaitse patareid Eestis olemas.

Mäletatavasti peaminister Kaja Kallas on selle aasta esimestel kuudel välja öelnud kaks riigikaitsepaketti, mõlema puhul oli väga oluline, et need jõuaks ka riigi eelarvestrateegiasse (RES). Kas sellisel kujul, nagu peaminister need välja ütles, on need olemas järgmise perioodi RES-is kirjas ja rahaliselt kaetud?

Jah, need on kirjas ehk. See kogusummana 816 miljonit on juba riigi eelarvestrateegias ja riigieelarve kaitsekavas planeerimises. Ja nagu ma ütlesin, väga suures osas ka juba hangetega kaetud. Sinna lisanduvad täiendavalt siis hiljutised otsused keskmaa õhutõrje hankimiseks pluss loodetavasti teatud summad liitlaste kohaloleku tagamiseks.

Ja lõpetuseks. Eilsest Postimehest jäid kõlama väited, et Reformierakond ja ka sotsiaaldemokraadid olid valmis riigikaitse arvelt kompromisse tegema ja ma tsiteerin: "ühest allikast tuli info, et süüdi on sotsid, et nemad tahavad säästuvarianti, et nemad tahavad õhutõrjet kärpida. Teine allikas, kes viibis riigieelarve kokkupanemise juures, ütleb, et riigi eelarvestrateegia arutelul tegi kaitsesummade ja õhutõrje vähendamise ettepaneku hoopiski Reformierakond". Kas Postimees valetab ja süüdistab Reformierakonda selles, milles ta tegelikult süüdi ei ole?

No meil on kokkulepe, et kabineti arutelud ongi kabineti arutelud. Ja veelkord tuletan meelde, et enne seda kokkulepet oli keskmaa õhutõrje rea peal Eesti riigis täpselt null eurot. Meil ei olnud seda võimekust. Praeguseks on vabariigi valitsus teinud otsuse, et keskmaa õhutõrje Eestile hangitakse. Pluss, nagu ma ütlesin, tulevad täiendavad summad veel liitlaste kohaloleku suurendamiseks ja tulenevalt ka majandusprognoosi muutusest lisanduvad meile veel täiendavad vahendid. Täpse kava ja täpsed numbrid saan öelda, kui on riigieelarve üle antud. Aga saan kinnitada seda, et meil on riigikaitses nii järgmisel aastal kui ka järgnevatel aastatel raha rohkem kui kunagi varem.