Ukrainas on olnud viimastel aastatel mitu leetripuhangut ning esinenud isegi poliomüeliiti. Kuna Eestisse on saabunud Ukrainast ligi 35 000 sõjapõgenikku, on arutatud ohu üle, et mitmed nakkushaigused võivad ka Eestis levima hakata, kuid senised andmed seda ei näita.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko ütles ERR-ile, et leetrite juhte pole pärast Ukraina sõja algust Eestis esinenud. Küll aga on mõõdukalt kasvanud viiruslikku päritolu soolenakkustesse, ka rota- ja noroviirusnakkusesse haigestunute arv.

Noroviirusnakkusesse haigestus märtsis 24 Ukraina sõjapõgenikku, kõik nad olid lapsed. Kuu haigusjuhtudest moodustas see alla viiendiku. Aprillis haigestus viis Ukrainast saabunud last ehk alla kuue protsendi haigestunute koguarvust.

Rotaviirusnakkusesse haigestus märtsis 24 põgenikku, kes olid kõik samuti lapsed. Märtsi haigusjuhtudest moodustas see veidi üle veerandi. Aprillis oli rotaviirust 11 Ukraina lapsel, mis moodustas 12 protsenti kõigist haigestunutest.

"On registreeritud ka HIV-juhte Ukraina sõjapõgenike seas," lisas Dontšenko.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak ütles, et regionaalhaigla EMO-sse pöördumiste arv on küll kasvanud, kuid seda eeskätt COVID-i laine vaibumise järgselt kõikide elutegevuste elavnemise tõttu.

Alates 2. märtsist on PERH-i EMO-sse pöördunud või kiirabiga toodud keskmiselt kaks sõjapõgenikust patsienti päevas.

"Ukrainast tulnud põgenike osakaal on marginaalne. Samas kulub nendega tegelemiseks EMO-s igal juhul tavalisest rohkem aega. Vajadusel saadetakse nad perearstisüsteemi või erialaarstidele polikliinikusse samadel tingimustel kui kohalikud," selgitas Novak.

Probleemid, millega sõjapõgenikud haiglasse pöörduvad, on tema sõnul tavalised, välja arvatud pöördumised retseptide pärast, millega tulevad inimesed, kes ei ole veel endale perearstikeskust leidnud.

Kõigile Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, sealhulgas vältimatu hambaravi. Ukrainlastele on vältimatud meditsiiniteenused tasuta.

Kiirabi kontrollib kõigi sõjapõgenike tervist vastuvõtukeskuste kaudu Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus, et leida need, kes vajavad kiiresti abi või haiglaravi. Samuti tehakse vastuvõtukeskustes saabujatele koroonatest.

"Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid," ütles terviseameti meediasuhete spetsialist Kirsi Pruudel.

Sõjapõgenikud saavad end Eestis ka tasuta vaktsineerida, kuid lahendust, mis võimaldaks kuvada statistikat selle võimaluse kasutamise kohta, töötab tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) alles välja.