"Eesti Kontsert Peterburi Jaani kirikus korraldanud kontserte, seda maja seal aidanud hoida, kohalikku kogukonda koondada, nii-öelda Eesti majana Peterburi Jaani kirikut hoidnud juba peaaegu 12 aastat. Kõik võivad ette kujutada, kui raske südamega täna need otsused tulevad," ütles Eesti Kontserdi juhatuse liige Kertu Orro.

Orro selgitas, et kiriku hoone kuulub Peterburi Jaani kiriku kogudusele, mitte aga Eesti riigile või Eesti Kontserdile. Eesti Kontserdil on seal pikaajaline hoone kasutamise leping, millega nähakse ette, et Eesti Kontsert saab esmajärjekorras teha seal oma põhitegevust – korraldada kontserte, viia sinna Eesti muusikuid, Eesti kultuuri. Ühtlasi on Eesti Kontserdil kohustus hoonet hoida, sealset vara säilitada, kõiki jooksvaid kulusid katta ning sinna vajalikke investeeringuid teha.

Nüüd on tekkinud olukord, kus Eesti Kontserdi kohustused on alles, aga sanktsioonidest tulenevalt ei ole neid enam võimalik täita.

"Täna me oleme juba hädas sellega, et näiteks maksta ära elektriarve. Nagu me teame, siis tulenevalt sanktsioonidest ju Euroopa Liidu pankade arveldused enam Venemaale üle ei lähe, Venemaa on kehtestanud kapitalikontrolli," tõi Orro näite.

Veel Eesti Kontsert lepingut üles öelnud ei ole, aga Orro sõnul toimub see lähiajal. "Meil kohustused jätkuvad kolm kuud hetkest, kui me lepingu lõpetamise teatise saadame. Tänaseks me seda teinud veel ei ole, sellepärast, et käivad ka Eesti Kontserdil läbirääkimised erinevate osapooltega ja ka riigiga läbirääkimised. Lahenduste leidmise ühine tahe on kõigil, et kuidas saada kõige parem tulemus selles võimatuna näivad olukorras," lausus Orro.

Igakuised Eesti Kontserdi kulud maja korrashoiuks on umbes 12 000 eurot kuus.

Terik: otsime lahendusi kirikuga

Kultuuriminister Tiit Terik ütles, et riik otsib lahendusi, kuidas Peterburi Jaani kiriku hoones saaks tegevust jätkata, samas teevad tema sõnul olukorra keeruliseks sanktsioonid, mis takistavad rahade liikumist üle Eesti ja Vene piiri.

"See, et Eesti ajaloos väga oluline kultuuripesa Peterburis säiliks, on kindlasti väärt seda, et otsime kõikvõimalikke lahendusi ja alternatiive näiteks ka sellele, kui Eesti Kontsert ütleb, et tema oma lepingulisi kohustusi seal täita ei saa," lausus Terik.

Teriku sõnul otsib riik lahendusi koos kirikuga. "Kui me kontserttegevust seal jätkata Eesti riigina ei saa, siis usuline tegevus Peterburi Jaani kirikus võiks olla kindlasti see, millega me saame jätkata ka sõja tingimustes," ütles Terik.

Terik loodab, et kirik on võimeline lahendama mõningaid küsimusi oma rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.

Kontserttegevuse lõpetas Eesti Kontsert Peterburi Jaani kirikus alates 2. maist.

Eesti Kontserdil on 49 aastaks Peterburi Jaani kiriku kasutusõigus, mis tähendab kõigi hoonega seotud kulude katmist ja Eesti raha investeerimist vara säilitamise eesmärgil.

Eesti riik on investeerinud Peterburi Jaani Kiriku taastamisse 10 miljonit eurot.

Viilma: üritame jõuda kokkuleppele partnerkirikuga Venemaal

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma ütles ERR-ile, et kui Eesti riik tahab jätta Peterburi Jaani kiriku oma fookusesse, peab ta näitama selget poliitilist tahet.

EELK kaudu kiriku rahastamist Viilma aga reaalseks ei pea. "EELK on samasugune juriidiline Eesti Vabariigi tegutsev ühing nagu kõik muud juriidilised isikud. Sanktsioonid puudutavad samavõrra meid kui kõiki teisi," ütles Viilma.

Viilma sõnul võib loota, et tegevust saab mingil määral jätkata koostöös Venemaa Ingeri kiriku kogudusega, kes on EELK partner ja kellega on EELK-l leping.

"Kui me suudame kokkuleppele jõuda Ingeri kirikuga Venemaal, et nemad on teatud tingimustel valmis meid seal esindama, nagu nad siiamaani on seda ka juriidiliselt teinud ja on võimalik seda kiriku hoonet üleval pidada ja hoida niikaua, kuni sõda on läbi ja kultuurikoostöö taastub, siis oleks see võimalik. Aga EELK-l ei ole teistsuguseid võimalusi piiriüleseks koostööks või rahaülekanneteks kui Eesti riigil endal," rääkis Viilma.

Viilma lisas, et ei pea võimalikuks ka seda, et Peterburi Jaani kirikut võiks rahastada Luterlik Maailmaliit, mille asepresident ta ise on ja kuhu kuulub ka EELK.

Viilma sõnul on EELK igal juhul huvitatud sellest, et kiriku hoone jääks eestlaste kasutada. "Meie soov võiks olla ka see, et mingeid lepinguid ja suhteid ei lõpetataks, pigem, kui vähegi võimalik peatataks või külmutataks, et me saaksime mõelda, mida edasi teha," rääkis Viilma.

"Leping, mis on tehtud peaaegu 50 aastaks, annab selge sõnumi Vene poolele, et eestlased lahkuvad ja jätavad oma kultuuripärandi teatud mõttes maha," lisas ta.

Viilma rääkis, et istus reede hommikul ka valitsuse esindajatega koos ning tema hinnangul on nüüd initsiatiiv kultuuriministeeriumi käes. "Täna jäi mulje, et see küsimus on veel ministri laual ja minister on see, kellelt me järgmist kokkusaamise kutset tegelikult ootame," lõpetas Viilma.