Isamaasse kuuluv ajaloolane Lauri Vahtre tegi möödunud nädalal sotsiaalmeedias ettepaneku Nevski katedraal maha müüa eesmärgiga kirik Toompealt ära viia.

"Siis ta pannakse kuskil mujal üles ja kõik, kes teda nii kangesti armastavad, saavad tema juures, sees ja otsas käia. Tallinn aga vabaneks ülbest venestamise sümbolist," sõnas Vahtre.

Vahtre postitusele reageeris omakorda siseminister Igor Taro (Eesti 200). "Te (Isamaa - toim.) olete Tallinnas ju võimul praegu, lõpetage rendileping Moskva kirikuga," kirjutas Taro.

Siseminister märkis, et hoone kuulub Tallinna linnale ja on antud pikaajalisele rendile. "Midagi pole vaja natsionaliseerida, lihtsalt lõpetada see leping ennetähtaegselt ja sulgeda Moskva organisatsiooni rahakraan. See pole ju klassikaline koguduse kirik, vaid turistimagnet," sõnas ta.

"Kelle huvi teenib Nevski katedraali rentimise jätkamine Moskva kirikule sõjakurjategija Kirilli ametliku esindusena Eestis?" lisas siseminister.

Rendilepingu sõlmimist saatis Venemaa surve

Alates 2001. aastast on Moskva patriarhaadiga seotud Eesti Kristlikul Õigeusu Kirikul (EKÕK, varem MPEÕK) Tallinna linnaga leping Aleksander Nevski katedraali kasutamiseks.

Hoone anti Tallinna linnavolikogu otsusel kogudusele tasuta kasutamiseks, aga see pidi võtma üle kiriku haldamise ja majandamise ning kindlustama hoone 6,7 miljoni krooni ulatuses. 

Otsuse tegemise ajal kuulusid Tallinna võimuliitu Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad koos vene poliitikute ja nende valimisliitude Rahva Valik ja Rahva Usaldus liikmetega. Linnapea kohal istus Isamaaliitu kuuluv Jüri Mõis.

ERR on varem pikemas loos avanud, kuidas õigeusu kirikuvarade minek Moskvaga seotud kiriku kätte käis Vene surve ja segaduste saatel. Kuna tol ajal oli õhus Euroopa Liiduga liitumine, pelgasid poliitikud, et vene vähemuse ja õigeusu kirikuga tõstatatud probleemid võivad liitumist pärssida.

Tallinna otsuseid mõjutasid ka sisepoliitika ja ärihuvid.

ERR-iga vestelnud inimesed rõhutasid toonaseid segaseid võimusuhteid Tallinnas ning selle taustal Venemaaga äri tegevate ettevõtjate lobitööd, mis võisid mõjutada kirikuvara suhtes tehtud otsuseid.

1990. aastate keskel kehtestas Venemaa Eesti kaupadele topelttollid. Vene kirikule meelepäraste otsuste tegemise vajadust põhjendati sageli sellega, et see võiks Moskvat motiveerida topelttolle kaotama. Topelttollid kadusid siiski alles 2004. aastal, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga.

Teine äriline aspekt oli Vene õigeusu kirikule antud õigus korraldada toorainete maksuvaba eksporti, millest Eesti transiitmaana suurt kasu lõikas.

Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) – varem Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) – rendib Tallinnas mitut kinnistut. 2024. aastal lõpetas Tallinn ühepoolselt kirikule Pikk tn 64 rentimise.

EKÕK-i alluvussuhe Moskvaga on avalikkuses palju poleemikat põhjustanud.

Juuni lõpus jõustusid aga kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille järgi ei tohi siinsed usuühendused enam olla seotud välisriigis asuva vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti julgeolekule.

Usuühendustel on aega 28. detsembrini, et enda tegevus uute nõuetega kooskõlla viia. Vastasel juhul võib siseminister algatada usulise ühenduse sundlõpetamise.

Terik: täna ei ole ühtegi õiguslikku alust lepingu lõpetamiseks

Tallinna abilinnapea Tiit Terik (Keskerakond) rääkis reedel Vikerraadio saates "Uudis+", et linnal kehtib kogudusega leping, mille lõpetamiseks õiguslik alus puudub.

"On teatavad pügalad, mis näevad ette rendilepingu lõpetamise võimalusi, aga täna kumbki lepingu osapool ei ole lepingutingimusi rikkunud. Kui me käitume õigusriigina ja austame kokkuleppeid, siis siit tulenevalt ei ole meil täna ühtegi õiguslikku alust lepingu lõpetamiseks," laus Terik.

"Ma loomulikult mõistan, et kogu sellele teemale annab tugeva emotsionaalse laengu Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Aga me peame siin väga selgelt lähtuma ka sellest, mis on õiguslik alus," lisas ta.

Samas lõpetas Tallinn ühepoolselt samuti EKÕK-iga seotud rendilepingu, mis puudutas kontoriruume aadressil Pikk tänav 64.

Terik selgitas, et sel puhul oli tegemist tähtajatu lepinguga ning lepingu lõpetamise tõttu on üleval kohtuvaidlus.

Abilinnapea rõhutas, et senikaua, kuni Eesti riik laseb sellel kirikul tegutseda, ei ole linnal põhjust ega võimalust Nevski katedraaliga seotud rendilepingut üles öelda. 

Kas leida hoonele uus funktsioon või anda hoone teise koguduse kätte?

"Kõik peab toimuma ikka põhjendatuse alusel. Siseministri selline suvine uitmõte on siin oma elu elama hakanud, aga eks me peame loomulikult kõik sellised sammud väga selgelt läbi kaaluma. Küsimus on lihtsalt selles, et kui üks kogudus oma tegevust seal enam jätkata ei saa, siis mis saab sellest sakraalhoonest edasi? Tegu on ju ikkagi väga erilise hoonega," rääkis Terik.

Ajaloolane: kirikute lammutamine võiks jääda nõukogude aega

Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro rääkis esmaspäeval raadiosaates "Uudis+", et Nevski katedraali lammutamine ega maha müümine poleks mõistlik.

"Küllap tõesti on niisuguseid kummalisi mõtteid, mis aeg-ajalt taas üles kerkivad. Seda ehitist võib tõesti näha mõnes mõttes 19. sajandi lõpu venestusaja sümbolina. Aga ta ei ole muidugi ainult seda. Ta on ikkagi väga ilus, detailirohke ja väljapeetud historitsismiajastu ehitis ning lisaks on ta Eesti õigeusu kogukonnale ajalooliselt olnud väga oluline," sõnas Orro.

Orro avaldas lootust, et mõtted kirikute lammutamisest jäävad rohkem Nõukogude võimu aega. Ka Stalini ajal räägiti hoone lammutamisest, kuid kirik jäi ikkagi püsima.

Kiriku teisaldamine oleks aga kallis.

"Paraku ei ole tegemist mõne palk- või puitsõrestikehitisega, mida saaks kergesti koost lahti võtta. Tegemist on hiigelsuure kiviehitisega. Kui hakata teda osade haaval lahti võtma, tekiksid tohutult suured materjalikaod ja midagi ei jääks järgi nendest uhketest mosaiikidest ja maalingutest, mis seal sees on ja mis moodustavad olulise osa selle ehitise väärtusest. Pealegi oleks see kõik pööraselt kallis – kes selle küll kinni maksaks?" rääkis Orro.

Ettevõtja Tiit Pruuli tegi sotsiaalmeedias ettepaneku teha kirikust hoopis muuseum.

"Kas venestamise muuseum või religioonimuuseum, selle üle võiks edasi arutleda. Ise arvan, et üks neutraalselt üles ehitatud usuasjanduse äraseletamise koht võiks meil olla küll. Seesuguseid häid näiteid on maailmas palju," kirjutas Pruuli.

Orro tõdes, et Nõukogude ajal on mitmest kirikust muuseum tehtud. Samuti on tehtud kirikutest kontserdisaale või antud neile muid funktsioone.

"Siin peaks mõtlema sellele, kes seda muuseumi ülal peaks, sest muuseum on selline institutsioon, mis ei ole mitte kunagi päris isemajandav," sõnas arhitektuuriajaloolane.

Ta märkis, et kirikul on suured keldriruumid, kus kunagi nõukogude ajal oli raamatuhoidla. "Põhimõtteliselt see, et kuskil kiriku keldrikorrusel oleks selline muuseum, mis räägiks hoone taustast, venestusajast Eestis, aga ka õigeusu levikuloost Eestis, oleks ju täitsa mõeldav."

Kas Nevski katedraalis võiks toimuda vabariigi aastapäeva jumalateenistus?

Eestis tegutseb kaks õigeusukirikut: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.

Orro rääkis, et õigeusu maailmas kokku lepitud reeglite järgi on olukord, kus ühes riigis tegutseb kaks erinevat õigeusu kirikut, vale ja ebaloomulik. 

"Võib-olla kui see Moskva õigeusu kirik liituks iseseisva piiskopkonnana Konstantinoopoli patriarhaadi all oleva õigeusu kirikuga ja enam ei olekski Moskva all olev kirik, saaks selle asja kuidagi paremaks," lausus Orro.

Ta küsis, et kui seda hoonet õigeusu kirikuna edasi kasutada, kas seda peab tingimata kasutama just Moskva õigeusu kirik?

Samuti pakkus Orro välja siduda kirik rohkem Eestiga.

"Natuke provokatiivse mõttena võiks ju pakkuda välja, et võtame ta hoopis vähehaaval endale. Läbi muuseumi, läbi õigeusu muusikakontsertide. On ju ka vaieldud selle üle, millist rolli religioon ja religioossed tseremooniad meie riigi esindusüritustel tänapäeva usuleiges Eestis üldse peaksid mängima," ütles Orro.

Ta küsis, miks peaksid jumalateenistused vabariigi aastapäeval või mõnel muul puhul toimuma ainult toomkirikus. "Teeme mõnel korral hoopis Aleksander Nevski katedraalis ja õigeusu liturgiaga."

Orro hinnangul kaasaks see paremini ka slaavi päritolu elanikke.

"Esimese hooga võib see mõte tunduda väga veider ja vastuvõetamatu, aga küsida ju võiks, kas meile kui eestlastele on tänapäeval luterlikus kirikus toimuv tseremoonia tingimata kuidagi rohkem rahvuslik kui eestikeelne õigeusu liturgia," lausus Orro.

Arhitektuuriajaloolane nentis, et aeg-ajalt kerkib mõtteid, mida selle hoonega teha. Ta tõdes, et hoone paigutamine Toompeale oli provokatiivne.

"Venestusajal pandi ta teadlikult sinna kubermanguvalitsuse hoone ette, mis oli ka Vene võimuesindaja residents Eestis, aga ka teadlikult konkureerima Saksa luterlust sümboliseeriva toomkirikuga," lisas ta.