Muinsuskaitseameti mitmesaja tuhande eurone puudujääk tõi kaasa koondamised
Muinsuskaitseametis ilmnes eelmise aasta lõpus 200 000 euro suurune puudujääk, mille katmiseks tuli ette võtta koondamised ja struktuurimuudatused, kuid ameti juhi kohusetäitja Linda Lainvoo sõnul ei lahendanud need sugugi kõiki probleeme.
Eelmise aasta lõpus teatas seitse aastat muinsuskaitseametit juhtinud Siim Raie, et lahkub kultuuriministeeriumi ettepanekul ametist, kuna amet vajab värsket verd ja uut juhti. Ka ministeerium kinnitas ameti vajadust uue hingamise järele.
Toona eelarveaugust ei räägitud, kuid praeguseks on tulnud avalikuks, et muinsuskaitseameti personalikuludes oli 2021. aasta lõpuks tekkinud 200 000 euro suurune puudujääk.
"Loodud oli mitmeid uusi ametikohti ning tööle võetud inimesi, kelle palkade finantseerimiseks ei olnud eelarves vahendeid," ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure ERR-ile ning lisas, et puudujääk ei olnud otseselt Raie ametist lahkumise põhjus.
Tänavuseks aastaks oli eelarveauk kasvanud nii suureks, et seda ei olnud enam võimalik muude eelarveridade raha kasutades katta.
Möödunud aasta viimasel päeval ameti juhi kohusetäitjana tööd alustanud Linda Lainvoo ütles, et muinsuskaitseamet seisis valiku ees: kas saata kõik töötajad pooleteiseks kuuks palgata puhkusele, kärpida kõigi töötajate palka või koondada.
"Nende kolme raske valiku vahel valisime koondamise, sest palgatase nagunii on niivõrd madal, et need kaks esimest varianti kukuvad ära, inimesed jookseksid laiali," tõdes ta.
17. jaanuarist muudetigi muinsuskaitseameti struktuuri ja amet teatas, et kui seni on töötajate arvu kasvust tuleneva palgafondi eelarve kasvu suudetud katta ressursside ümberjagamise teel, siis nüüd on jäägid ammendunud ja ainus viis olukorda leevendada on organisatsiooni struktuur ümber korraldada ja osa ametikohti koondada.
Koondati kuus inimest, kuigi Lainvoo sõnul on tegelikult ametil töökäsi hoopis karjuvalt juurde vaja ja tööd on meeletult.
Ministeerium rõhutas, et muudatuste eesmärk ei olnud ainult eelarvepuudujääki vähendada.
"Need tehti kindla veendumusega, et need viivad efektiivsema ja paremini toimiva organisatsioonini," sõnas Luure.
Lainvoo: olukord on hapu
Koondamine ei tähenda aga, et muinsuskaitseameti mured oleksid nüüdseks selja taga.
"See olukord ongi absurdselt hapu," tõdes Lainvoo. "Probleemid püsivad, lihtsalt suudame töölejäänutele palgad aasta lõpuni välja maksta. Ühtlasi oleme viimased pool aastat tegelenud sellega, kuidas neid protsesse tõhustada, mida ja kuidas teha teistmoodi, aga olen täna suhteliselt seda meelt, et muinsuskaitseameti protsessid on aetud valdavas osas nii tõhusaks, et ma ei näe, et kuskilt olulist võitu saaks."
Juhi kohusetäitja ütles, et ametil on ülesandeid palju ja neid aina lisandub. Näiteks detektoristide lube taotletakse kogu aeg juurde, mis lisab paratamatult aruandlust. See on ametist sõltumatu areng.
Seega peaks riik tegema põhimõttelisi otsuseid, kas anda ametile raha juurde või mingeid asju täiesti teistmoodi teha. Lainvoo märkis, et tuleks rahulikult ja aktiivselt mõelda, kas suudame endale sellist muinsuskaitset üldse riigina lubada.
Aprilli alguses tõi Siim Raie Postimehele oma lahkumise ühe põhjusena välja samuti asjaolu, et ministeeriumist tuleb ametile kogu aeg juurde ülesandeid, mitte aga ressurssi nende täitmiseks.
Linda Lainvoo viimane tööpäev muinsuskaitseametis on 30. juunil.
1. juulist alustab muinsuskaitseameti peadirektorina tööd senine võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.
Toimetaja: Karin Koppel