Riigikontroll: hiljutistest ajateenijatest kolmandik pole õppusele jõudnud

Kuigi senine teenistusse võetud ajateenijate arv ning kaitseväe üksuste mehitamise süsteem on üldiselt piisav, pole ligi kolmandik 2013. ja 2014. aastal ajateenistuse läbinutest seni kordagi õppekogunemistel käinud ja paljusid neist pole kaitsevägi kunagi kutsunudki, tuvastas riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes.
"Kui vaatasime kaht aastakäiku, siis õppekogunemistest kõrvale jäänutest umbes pooled pole kutsele vaatamata kohale tulnud ning teise poole vastu pole kaitsevägi ise huvi tundnud," rääkis riigikontrolör Janar Holm. "Samas võiks aga eeldada, et just neil aastakäikudel on lõppenud n-ö kuuma reservi aeg, periood, mil nende oskused, teadmised ning kasutegur on suurim."
Holm osutas, et seitsme aasta jooksul oskusi värskendamata langeb reservväelase valmidus oluliselt.
Riigikontroll soovitab kutsuda kaitseväe üksuste koosseisus olevaid reservväelasi korrapäraselt õppekogunemistele. Samuti tuleks riigikontrolli hinnangul üle vaadata õppekogunemisel osalemise motivatsioonipakett – kas rahaline hüvitis on piisav või kas tasuks pakkuda reservväelastele lisapuhkust ja muid hüvesid.
Riigikontroll leidis, et senine teenistusse võetud ajateenijate arv ja jaotus üksuste vahel vastab riigikaitse arengukavas planeeritud üksuste ettevalmistamise ajakavale. Riigikaitse arengukava aastateks 2022–2031 näeb ette teenistusse kutsutavate ajateenijate arvu järkjärgulist suurendamist nii, et 2025. aastaks teeniks 400 võrra rohkem kui tänavu. See kasvataks ajateenijate arvu 4000 inimeseni, lihtsustades ettenähtud üksuste mehitamist. Paraku kaasneb ajateenijate hulga suurenemisega lisakulusid, millest osaga pole arengukavas arvestatud, nendib riigikontroll.
Kaitseministeerium teatas kommentaariks auditiaruandele, et õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust.
"Meie reservüksused roteeruvad ajavahemikuga üks kuni kuus aastat, millest tulenevalt on tagatud, et kiirreageerimise reservis on alati värskelt välja õpetatud isikud," ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel.
Ta lisas, et reservväelasi kutsutakse reservõppekogunemistele vastavalt ajateenistuses omandatud erialale ja vajadusele, mistõttu võib teinekord vahe olla pikem.
"Alati on võimalik kutsuda reservväelasi rohkem õppekogunemistele, küsimus on aga rahalistes võimalustes ja vajalikkuses. Vajaduspõhisust analüüsib kaitsevägi, lähtudes nendele seatud ülesannetest ja nõuetest," lisas Abel.
Auditiaruande "Sõjaliseks riigikaitseks inimeste reservi moodustamine" menetlustoimingud viidi läbi 2021. aasta juunist detsembrini ja riigikontroll avaldas sellest kokkuvõtte. Aruanne ise sisaldab riigikaitsealast riigisaladust ja avaldamisele ei kuulu.
Auditiaruande täisteks
Toimetaja: Mirjam Mäekivi