Eksperdid: ilma Soometa poleks Rootsi kunagi NATO-sse astunud

Rootsi kaitseväelased Gotlandil.
Rootsi kaitseväelased Gotlandil. Autor/allikas: ERR

Rootsi avalikustab reedel oma kauaoodatud julgeolekuraporti. Soovitust NATO-ga liitumiseks sealt ei leia, küll aga järelduse, et muud valikut pole.

Soomet on seni peetud Rootsi väikeseks vennaks. Aga kes on jälginud, kuidas Soome lahendab erinevaid ühiskondlikke probleeme, siis rollid on muutumas. Soome liigub jõudsalt edasi kohtusüsteemi, eluasemepoliitika ja koolide vallas. Isegi jäähokis ei suuda Tre Kronor enam võistelda Lõvidega, Pekingi olümpial võitis kulla Soome.

Suurim erinevus on aga kaitse- ja julgeolekupoliitikas.

Detsembris kutsus Moskva üles looma uut julgeolekukorraldust, mis teeks lõpu NATO liikmete arvu suurenemisele ja jätaks praktikas suure osa Ida-Euroopast ja kogu Läänemere piirkonnast Venemaa huvisfääri.

Soomes saadi kiiresti aru olukorra tõsidusest. Nii president Sauli Niinistö kui ka peaminister Sanna Marin tõdesid oma uusaastakõnedes, et Soomel on vabadus teha oma valikuid.

Seevastu Rootsis kulus 13 nädalat, kuni peaminister Magdalena Andersson üldse esimese avalduse tegi ja ütes, et Rootsi taotlus destabiliseeriks julgeolekuolukorra Euroopas. Alles siis, kui Rootsi valitsus mõistis, et Soome võtab NATO-kursi, asuti tegutsema.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kinnitas, et Rootsi teeb otsuse Rootsi analüüside ja Rootsi olude põhjal. "Kuid on ilmselge, et Soome seisukoht on midagi, mida me ka oma üldises analüüsis ja hinnangutes arvestame," ütles ta.

NATO-liikmesus võib Rootsile kaasa tuua põhimõttelise muutuse nii kaitsevaldkonnas kui majanduses ja üldises positsioonis maailmas, leiavad eksperdid.

Sõjateaduse dotsent Jacob Westberg on üks neist, kes usub, et Luleå või Östersund võivad tulevikus saada Ameerika sõdurite baasiks.

Rootsi elanike jaoks on palju toredam, kui Rootsit kaitstaks mujal, kui enda riigis, ütles Westberg.

Kuid ka NATO ise on pidevas muutumises. Pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas seda paari aasta eest "ajusurnuks", on Ukraina sõda andnud sellel uue hingamise. Liikmesriikide sõdureid paigutatakse alliansi välispiiridele. Kaitse-eelarveid tõstetakse ja sõjastsenaariumites räägitakse tuumarelvadest.

NATO liikmesus tähendab nüüd juba osalemist täiel kiirusel töötavas sõjamasinas. Soome ostab kümneid tipptasemel F-35 sõjalennukeid. Rootsil on tippkvaliteediga hävitajad Gripen.

Rootsi valitsus peab esmaspäeval lisaistungi, et langetada ametlik otsus. Reedel avalikustab Rootsi kauoodatud julgeolekuraport,i 20 lehekülge, mida esitletakse hommikul pressikonverentsil. Selget sõnastust, et Rootsi peaks NATO-ga liituma, ei tule, kuid järeldus, et see on ainus alternatiiv, on siiski selge.

Soome on juba saavutanud NATO kaitsekulutuste tasemekaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ka Rootsi suurendab oma sõjalist eelarvet ja loodab saavutada eesmärgi 2028. aastaks. NATO keskmine oli eelmisel aastal 1,6 protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: