Niinistö büroo teatel andis president Putinile teada, et Soome otsustab lähipäevil taotleda NATO liikmesust.

Niinistö ütles Putinile, et Venemaa nõudmised 2021. aasta lõpus, mille eesmärk oli takistada NATO laienemist, ning täiemahulise sõja alustamine veebruaris muutsid fundamentaalselt Soome julgeolekukeskkonda.

"Vestlus oli otsekohene ning see toimus ärritusteta. Pingete vältimist peeti tähtsaks," sõnas Niinistö.

Soome presidendi büroo teatel märkis Niinistö, et ta oli juba 2012. aastal nende esimesel kohtumisel Putinile öelnud, et iga iseseisev riik maksimeerib oma julgeolekut ning praegu Soome just seda teebki. Büroo selgitas, et NATO-ga liitudes tugevdab Soome oma julgeolekut.

Niinistö ütles, et Soome tahab tegeleda oma suhetega Venemaaga professionaalsel viisil. "Tulevikus soovib Soome õigel ja professionaalsel viisil hoolitseda praktiliste küsimuste eest, mis tulenevad Venemaa naabriks olemisest," märkis presidendi büroo. 

Kremli teatel ütles Putin Niinistöle, et neutraalsusest loobumine ja NATO-ga liitumine oleks viga, mis kahjustaks kahe riigi suhteid.

Varem on Moskva öelnud, et Soome liitumine NATO-ga oleks Venemaale julgeolekuoht ja nõuaks vastust.

"Vladimir Putin rõhutas, et traditsioonilise sõjalise neutraalsuse loobumine oleks viga, kuna Soome julgeolekule ei ole mingeid ohte. Sellisel muutusel riigi välispolitiikas võib olla negatiivne mõju Vene-Soome suhetele," edastas Kreml.

Moskva kirjeldas presidentide vestlust kui "seisukohtade otsekohest vahetust".

Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse. Soome eeskuju järgib tõenäoliselt ka Rootsi.